Sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl leiab, et
justiitsminister Rein Langi kava kärpida ühtemoodi kõigi ametnike palku sarnaneb dekreediga ebademokraatlikus riigis.
Sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl leiab, et
justiitsminister Rein Langi kava kärpida ühtemoodi kõigi ametnike palku sarnaneb dekreediga ebademokraatlikus riigis.
Selle kaheksaprotsendise kärpe kohta on erinevad inimesed öelnud, et me läheme tagasi feodaalaega. Mina ütleks, et see on mingi dekreet, mis ei ole iseloomulik demokraatlikule riigile.
Mitte ainult sotsid ei väljendanud algusest peale oma väga negatiivset suhtumist, vaid ka koalitsioonipartnerite ministrid, Tõnis Lukas ja Laine Jänes. Ka peaminister on öelnud ju selle kohta eitavaid sõnu. Kärped on vajalikud, aga las iga minister vaatab ise, mida tal vaja on. Tuleb vaadata, kus on kärbe riigile kõige vähem kahjulik.
Ma ei pea seda enda jaoks juurdlema. Eesti riigis tuleb alati suhtuda asjadesse nii, et kõik tuleb välja. Kui on tegu riigisaladustega, siis need võib-olla nii ruttu välja ei tule.
See kohtumine oli neljasilmavestlus, kuid mõned inimesed sellest ka teadsid. Ja kui ma sealt välja tulin, siis nägin juba mingit uudist…
Praktiliselt küll. Me rääkisime eri teemadel, sh eelarveteemadel. Arutasime tekkinud ja kuidas sellest välja tulla. Ivari Padari vallandamise teema ei olnud seal päevakorral. Seda ei arutatud. Ning Ansip lükkas selle kohe ka ümber, enne kui mina jõudsin seda pressile öelda.
Kui lähed valitsusse, siis pead alati arvestama, et varem või hiljem see valitsus lõpeb. Minister peab alati arvesse võtma, et homme ta pole enam minister. Mis ei tähenda, et ta ei teeks tööd, et olla minister.
Valitsuskoalitsiooni kokkupanekul arvestasid erakonnad, et see on parim võimalus valitud riigikogu koosseisust. Ma arvan, et see arusaam ei ole muutunud. Rasketel aegadel tekivad teatud momendid. Mõned inimesed lähevad ju paanikasse ja hakkavad tegema mingisuguseid avaldusi. Aga päeva lõpuks on siiski vaja otsustada, mis meile tähtsam on, kas minna laiali või minna edasi.
Kindlasti ei ole see avaldus orienteeritud tõele ega tõepärasele analüüsile. See oli suunatud segaduse külvamisele ja ebatõepärasusele. Selles kontekstis annaksin kümnest pallist viis. Või paneksin vana koolihinde kolm miinus.
(Irooniliselt.) Praegu saakski olla kõige suurem diktaator just rahandusministri kohal. Kõik räägivad sinust, raha on sinu käes, aga sina ütled, et raha pole! Siseministeerium on juba natuke igavavõitu – õnnetussurmad vähenevad. Rahandusministriks minna oleks uus väljakutse.
Kuid mulle tundub, et on vaja ka erakonda juhtida ja arendada. Seetõttu on loogiline, et ma jään siseministriks ja erakond leiab uue rahandusministri.
Mina olen oma olemuselt olnud alati meeskonnamängija. Ei pea olema nii, et Pihl võtab igas asjas sõna. Meil on tarku inimesi eri valdkondades.
Sotsiaalvaldkonnas ei ole mul mõtet üle rääkida Eiki Nestorist või haridusvaldkonnas Peeter Kreitzbergist. Mis ei tähenda, et ma ei võiks või ei oskaks sõna võtta, aga ma ei taha olla igas asjas see number üks ütleja.
27. juunil valib meie Tallinna juhatus linnapeakandidaadi. Kui selline ettepanek tehakse, siis ma kindlasti kaalun.
Minul ei ole mitte midagi selge diskussiooni vastu Tallinna arengu ja valitsemise üle.
Eks iga erakond tahab ju ikkagi ennast paremini näidata. Samas ma ei välista sugugi, et augustikuuks tulevadki mingid ühiskandidaadid kellegi poolt.
Marianne Mikkol on kõik teed lahti olla edasi poliitikas. Aga mul pole siin nurgas kotti ametikohtadega erakonnas. Oleme temaga rääkinud, et ta on valmis kandideerima Tallinna volikogusse.
Mõtlesin seda, et ideoloogiat, mille järgi alandame makse ja suurendame hüvitisi, ei ole võimalik ellu viia isegi meie tulevase majanduskasvu tingimustes.
Eks see nii ole. Aga kui ma oleksin selline väga mütoloogiline isik ja ka kõigi nende omadustega, mis selles mütoloogias on kirja pandud, vaevalt siis mulle erakonna esimehena oleks toetust tulnud.
Neid on aastast 1995 ju lekitatud. Kui ma sain kapo peadirektoriks, vaatasin oma mineviku selles mõttes üle, et kas tasub riskida või ei tasu.
Ja ega seal midagi muud ei ole, kui ma olen tõesti töötanud kriminaaljälituses juba 1975. aastast. Midagi muud mu karjääris ei ole. Igasugused KGB-jutud ja muu on puhas loba. Need materjalid oleks ammu välja tulnud, kui oleks midagi tulla.
Ma ei tea , mida minu kohta võivad olla kogunud erinevad ametiasutused. Kuid tahan siinkohal veel üle kinnitada, et ma pole olnud seotud Eestit okupeerinud riikide luure- või vastuluureteenistustega.
*) Uudisteportaalis kpunews.com asub anonüümse, väidetava Ukraina ajaloolase jutul põhinev artikkel 11. maist pealkirjaga «Eesti siseminister võis olla KGB agent» – toim.