Kuigi eilsel võimuliidu kohtumisel kõlasid sõnad «tsirkus» ja «iroonia meistriklass», võtsid partnerid aruteluks veel aega. Kui varem on maksuteema olnud valitsusele tabu, siis eile oli juttu nii tulumaksuvaba miinimumi langetamisest kui ka üksikisiku tulumaksu tõstmisest protsendi võrra.
Võib vaid tunnustada võimuparteide paksu nahka, et kõigi vastastikuste süüdistuste kiuste koguneda usaldamatusest paksu ruumi ning üritada leida kohti, kuidas endiselt kulusid kärpida ja tulu teenida.
Nii juhtus mõneti ootamatult pärast eilset läbirääkimisterohket ja jahedaid viisakusi täis päeva valitsuse kabinetiistungil kell 17, kuhu sisenesid kõik osapooled täis lootusetust ning teravat irooniat üksteise vastu.
Ettepanekuga langetada tulumaksuvaba miinimumi 2250 kroonilt 2000 kroonile tuli eilsel istungil välja Reformierakond justiitsminister Rein Langi suu läbi ning selle idee vastu ei olnud IRLi esimees Mart Laar.
Selles idees võib olla nii tuluteenimise soovi kui ka sotside ärritamist, sest miinimumi langetamisest kaotaks kõige enam just madalapalgalised, millega sotsid vaevalt nõustuksid.
Otsuseid eilsel istungil ei langetatud ning täna õhtul kohtutakse uuesti. Osapooled põhjendasid, et kuna laual olid üdini poliitilised otsused, siis neid ei saa langetada ainult ministrid, vaid peavad kogunema erakondade juhatused ja fraktsioonid.
Eile oligi võimuliitlastel juttu lisatulude otsingutest, sotsiaalpoliitilistest valikutest ja pensionidest. Viimaste osas oli laual võimalus, et vähendatakse pensionide tulumaksuvabastust ja kaotatakse täiendav tulumaksuvabastus töötavatelt vanaduspensionäridelt.
Mõju esimese võimaluse puhul oleks 120 miljonit krooni tuleval aastal ja 240 miljonit krooni 2011. aastal, teise puhul vastavalt 200 miljonit krooni tuleval ja 400 miljonit krooni 2011. aastal. Ühtegi otsust eile ei langetatud.
Täna hommikul kell 10 joovad IRLi ja Rahvaliidu esindajad koos peaminister Andrus Ansipiga teed ehk leiab aset esimene kolmepoolne kokkusaamine. Samas ootas IRL juba eile päeva alguses, et peaminister astuks otsustavaid samme, läheks Kadriorgu ja jõuaks president Toomas Hendrik Ilvesega kokkuleppele, et praegune valitsus võiks küll edasi töötada, kuid ilma sotsidest ministriteta.
Ilves saatis eile välja teate, et kas jätkab senine koalitsioon või moodustatakse uus võimuliit, igal juhul on vaja valitsuse selget ja parlamendi enamuse toetusega plaani, mille abil tuleb Eesti toime ähvardava eelarvekriisiga nii sellel kui järgnevatel aastatel.
Seda plaani ja selget toetust valitsusel praegu aga pole. Võimalik on vähemusvalitsus IRLi ja Reformierakonna vahel, kel jagada riigikogus kokku 50 kohta, kuid Laari eilsed esimesed kokkulepped rohelistega on liiga haprad, et sellele toetuda ja presidendi usaldust võita.
Roheliste puhul teeb võimuliitlasi ettevaatlikuks aga see, et korra on nendega läbirääkimiste ja kokkulepete laua taga juba istutud. Seda kohe praeguse hambad-risti-valitsuse loomisele eelnenud ajal. Ei sobinud aga kogenud võimuerakondadele sõna otseses mõttes poliitiliselt roheliste läbirääkimiste taktika ja kokkulepetest kinnipidamise põhimõte.
Valitsusvahetus sai aga alguse eilse pärastlõunase valitsusliidu eestseisuse kogunemisega, mis ristiti valitsuse viimased-kolm-peotäit-mulda kogunemiseks.
Hommikul ei olnud kindel, kas peale sotside keegi veel sellele koosviibimisele tulla vaevub. Viis minutit enne kella 13 tulid sotside esimees Jüri Pihl, riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor ja peasekretär Randel Länts kohale. Neist veidi hiljem saabus IRLi minister Tõnis Lukas.
Kõledas ja hämaras toas istusid alguses seega koos neli meest ja Pihl küsis Lukase käest, et kas Suur Juht ka tuleb. «Tuleb Suur Juht ja veidi väiksem juht,» ütles Lukas. Tulid kohale nii Ansip kui Laar.
Nestor küsis Ansipilt: «Mis nüüd saab?» Ansip rääkis rasketest valikutest. Laar kordas sama küsimust ja sai vastuseks sama. Tulemust ei miskit – toast väljusid sama lootusetud näod kui sinna sisenesidki.
Kui veel läinud nädala reedeni loodeti eelarve saata riigikokku sel neljapäeval, siis sellest enam ei unistata. Üks tärmin on aga kindel – 1. juuliks peab olema see läbinud riigikogus kolm lugemist ning ilmselt tuleb riigikogu selleks erakorraliselt kokku kutsuda.
Kes on süüdi praeguses valitsuskriisis?
Ivan Gerassimov (53), töötu:
Valitsus on süüdi. Kõik on süüdi, et ei suuda koos töötada. Kõik räägivad vaid «mina», «mina» ja «mina».
Uno Vaher (64), pensionär:
Põhjuseks on maailmamajanduse kriis. Kuna majanduskriisi ei suudeta lahendada, siis on kriis jõudnud ka valitsusse, sest raha ju pole. Ka Ansipi möödalaskmised võivad mõjutada toimuvat, näiteks pronkssõduri äraviimine, mis mõjus transiidile halvasti.
Milana Aksjonova (41), õpetaja:
Valitsus on süüdi. Ansipi partei täpsemalt. Peaminister peab vastutama toimuva eest.