Õnnetuste arv Läänemerel väheneb

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: graafika: Silver Alt

Kuigi laevaliiklus Läänemerel on järjepidevalt kasvanud, näitab alustega juhtunud õnnetuste arv alates 2005. aastast järsku langust. Selle peamiseks põhjuseks peetakse laevaliikluse üha tõhusamat korraldust.



Läänemere keskkonnakaitsega tegeleva Helsingi komisjoni (Helcom) aruande järgi on laevaõnnetuste arv Läänemerel järsult vähenenud. Eriti suurt langust täheldatakse Soome lahes, kus veel 2005. aastal juhtus 15 laevakokkupõrget, kuid tunamullu vaid kaks.

«See on aastatepikkuse töö vili,» lausus veeteede ameti mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakonna juhataja Raul Tell. Ta märkis, et eelkõige aitavad äpardusi vähendada uued tehnilised lahendused ja koostöö naaberriikidega.

Inimlik eksitus


Möödunud aasta lõpus avaldatud Helcomi aruande järgi kurseeris tunamullu Läänemerel kokku 56 000 laeva. Kuigi 2005. aastaga võrreldes on liiklustihedus kasvanud kümme protsenti, registreeriti 2007. aastal 120 laevaõnnetust. See on 26 võrra vähem kui kaks aastat varem.

Seejuures tuli laevade kokkupõrkeid ette vaid 15 korral, mis on 50 protsenti parem tulemus kui aasta varem. Õnnetustest tuli enim ette madalikule sõitmist.

«Enamjaolt on põhjus ikka inimlik eksimus,» rääkis Tell. «Aparatuur kontrollib laeva tegevust, aga aparatuuri kontrollib inimene.» Väidet kinnitab ka Helcom, aruande andmetel on suurimad probleemid seotud inimestega, alles seejärel tulevad kõne alla tehnilised viperused.

Tell nimetas põhjuseid, miks õnnetuste arv väheneb. Näiteks on suureks abiks olnud sadamariigi laevakontroll.

«Kogu Euroopas on see asi karmistunud, enam ei tule siia võõrriikide lippude all seilavaid laevu, mis ei vasta nõuetele ja võivad probleeme tekitada,» rääkis ameti juhataja. Laevad peetakse kinni, kui nad ei vasta nõutud tingimustele.

«Suurem osa probleemidest tekkis ikka lõunast tulnud laevadega, mis sõidavad siia talvisel jäämurde perioodil,» rääkis Tell. Seetõttu ei teeninda jäämurdjad ja lootsid enam jääklassita laevu – need said siinsetes oludes viga ja vajasid abi.

Lisaks on abiks varasemast moodsam VTS-süsteem (vessel traffic service), see on laeva liikluskorralduse keskus. «See aitab näiteks Tallinna ja Muuga lahel laevaliikluse korraldamisele oluliselt kaasa,» lisas Tell.

Teine mõjus hoob on Soome lahe laevaettekannete süsteem, mis reguleerib tankerite ja teiste laevade tihenenud liiklust Venemaa sadamate suunal. «Mida rohkem on liiklus korraldatud, seda vähem on õnnetusi,» ütles ametnik välja lihtsa tõe.

Eesti laevad heas seisus


Ta lisas, et Eesti laevadega märkimisväärseid probleeme ei esine, kuna nende tehniline seisukord on paranenud, jääoludes sõitmise reeglid on karmistunud ja keerulistes oludes navigeerimine on aastate jooksul täiustunud.

Eesti laevade navigeerimisvigadest põhjustatud õnnetuste arv ei olevat viimasel ajal märkimisväärne, kuid kohalikus rannasõidus on esinenud tulekahjusid. Inimohvreid ega merereostust pole need siiski kaasa toonud.

Helcomi raporti järgi juhtub suurem osa õnnetustest Läänemere edelaosas, Taani vete lähistel. 55 protsenti  õnnetustesse sattunutest olid kaupu vedavad alused, 13 protsenti tankerid ja 20 protsenti reisijatega laevad. Risk on suur aga just viimaste puhul, laevaliiklusest moodustavad nad vaid kümnendiku.

Laevaliiklus Läänemerel
•    Meretransport Euroopa Liidu liikmesriikide ja Venemaa vahel on võrreldes 2000. aastaga kasvanud ligi kolm korda ning eksperdid ennustavad kasvu jätku.
•    Kui praegu liikleb Läänemerel mis tahes hetkel ligi 2000 alust, siis 2015. aastaks ennustatakse selleks arvuks 3500.
•    Alates 2001. aastast on aset leidnud kaks tõsisemat laevaõnnetust: 2001. aastal tankeriga Baltic Carrier, kust vette sattus 2700 tonni õli, ja 2003. aastal tankeriga Fu Shan Hai, kust vette sattus 1200 tonni õli.
•    Kui aastatel 2000–2006 järgnes õnnetusele reostus seitsmel protsendil juhtudest, siis 2007. aastal vaid kolmel protsendil.
•    IBM, Soome veeteede amet ja Baltic Sea Action Group alustasid koostööd laevaliikluses kasutatava kommunikatsiooni- ja andmesidesüsteemide arendamiseks, et tõhusamalt juhtida järjest enam tihenevat laevaliiklust Läänemerel.
Allikas: HELCOM, Baltic Sea Action Group

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles