Online-intervjuu: vastas Marek Strandberg

Kas lähete Brüsselisse, kui osutute valituks? Kui jah, siis mida kavatsete seal ära teha? Kas on mõni konkreetne punkt, mida välja tuua?
Jah loomulikult. Meil on Euroopa rohelistega kokku lepitud terve tegevuskava järgmiseks 5 aastaks: http://www.gryyne.ee/images/stories/varia/euroopa_roheline_tee.pdf või
http://roheline.erakond.ee

Eesti jaoks on selles mitmeid olulisi aspekte: energiajulgeolek ja energiasääst ning toiduohutus näiteks. Vabandust, et vastan sedavõrd üldsõnaliselt, aga viidatud aadressilt saate lugeda roheliste põhjalikku tegevuskava, kus on ühtekokku 11 omavahel seotud ja olulist valdkonda ja nende valdkondade paikapanekuga ning sisustamisega on rohelised tegelenud viimase pooleteise aasta jooksul.

Olen seda meelt, et võimalusel sooviksin enim sekkuda uue majandus- ja rahanduskorralduse põhimõtete loomisse ja nendes kaasa rääkimisse, sest olen veendunud, et see on vaid aja küsimus, kui uue rahanduskorra aluste arutelusse kaasatakse või kaasub ka Euroopa Parlament.

Uuring ennustab, et EP valimistel saab mandaadi üksikkandidaat Tarand, rohelised aga ebaõnnestuvad. Millal/kas on kavas nudist, hambutust ja pehmest hägususest loobuda ja luua kas või partei juurde mõistlik tegus pärisroheliste rakuke, kes aitaks silmapaistvalt ja agressiivselt rohelist asja ajada. Sobivaid inimesi ju teie parteis on! Või usute, et marginaalne protestihäältel ulpiv teemapartei on mõistlikum eluviis kui Greenpeace'i tüüpi ühiskonna hääletoru ja pind kommertsmaailma tagumikus ja silmas?
Kui uuringu ennustus tõeks osutub pole midagi parata. See on valijate tahe. Samas on meie kohuseks esindada oma valijaid ja anda neile võimalus see valik teha. Kord on nad oma valiku teinud riigikogu valimistel ja meiepoolne kohus on seda võimalust pakkuda ka nüüd.
Agressiivsus ja konfliktsus ei ole meie asjaajamise viis. Eestimaa Roheliste rolliks pole olla mitte pind äriilma tagapalges vaid näidata ja selgitada, milline on keskkonnasõbraliku ja inimese heaolu tagava uue ärimaalima tehnoloogiline ja ideoloogiline alus. Seda oleme ka siiamaani teinud ja kavatseme ka edaspidi teha.
Eestimaa Rohelised on koosatnud koos teiste Euroopa roheliste parteidega viimase pooleteise aasta jooksul kava, mida plaanime ellu viia Euroopa parlamendis. Eesti esindada sealolek oleks lihtsalt hea märk selle kohta, et ka Eestis on piisavalt keskkonnast hooliva maailma loomisele toetajaid.
Aga roheliste Euroopa Rohelise Tee kohta saate lugeda: http://roheline.erakond.ee
Milliseks kujuneb aga valimistulemus sõltub ikkagi valijatest mitte uuringuagentuuridest. Need uuringud toovad välja hetkehoiakud, mida on võimalik igalühel soovi korral valimskasti juures kujundada täpselt selliseks nagu ta tahab. Valimisstatistikat saab teha pärast kui valimistulemus on mõõdetud.

Olen ka ise nooremas eas väga rohelisi mõtteid mõelnud, hilisemas eas on aga tulnud paljusid oma toonaseid seisukohti korrigeerida. Roheliselt elamine pole lihtne. Kuidas on Roheliste parteiga? Tulite poliitikasse teistest parteidest täiesti erineva platvormiga, kas on tulnud selles maailmavaates palju korrektiive teha? Kas reaalsesse poliitikasse on roheliste ideedega üldse asja?
Üksinda roheliselt toimida ongi raske. See on umbes sama, kui proovida näiteks anatoomia ja kirurgiaõpiku abil endal pimesoolt opereerida. Loomulikult pole see nii komplitseeritud, kuid kindlasti on roheline eluviis lihtsamalt harrastatav, kui ühiskonna reeglid ja põhimõtted seda soosivad. On neid, kes ütlevad, et oluline on näidata eeskuju ja see mõjub...kuidas võtta. Ma võin ju parkida ja olengi parkinud oma hummeriomanikust kolleegi tankilaadse sõiduki kõrvale oma jalgratast. Mina ei vaheta oma jalgratast hummeri vastu ja seni pole ta ka oma hummerit vahetanud jalgratta vastu.
Maailmavaates pole tulnud korrektuure teha...küll aga on palju uut omandada olnud sellest kogemusest, mida võib ja saab võim inimestega teha. Pean silmas riigikogu töö kogemust.
Rohelistel on reaalsesse poliitikasse ikka asja. Uued lood tekitavad ehk neile kaasamõtlejaid ja -toimijaid. Eks me oleme ka Eesti poliitikasse neid uusi vaatenurki ka toonud. Poliitiline protsess on üks olulisemaid, mille abil ühiskonnas muutusi esile kutsuda...selliseid, mis oleksid kõigi jaoks vastuvõetavad. Iseasi on muidugi see, kas poliitline protsess peaks välja nägema just selline, nagu on Eesti praktika: kaasamist vältiv ja küllaltki dispuudivaene ning loomult ühekülgne ning kahjuks ka täna näiteks innovaatilisust vältiv.

Millised on teie erakonna kultuuripoliitilised põhimõtted?
Mitmekesisus, iseorganiseeruvus (või -organiseeritus) ja loomevabadus. Siiralt: mu enda arusaam on see, et parimaks kultuuriministeeriumiks on loomerahvas ise. Näiteks kultuurkapitali hallates ja juhtides, mida siis riigieelarvest toetataks.
See on lihtsalt üks võimalik mõte..olen veendunud,et parima lahenduse suudaks kultuurirahvas ise leida...vaja oleks poliitilist tahet, mis selle lahenduse otsimise esile kutsuks ja leitu seadustaks.

Mis te arvate kilekotikampaaiast, mida Eestis praegu promotakse tugevalt, et eestlased kilekottidest loobuks?
Hästi arvan. Ei poolda ka ise korduvkasutusega kilepakendite masskasutust. Rohkem tuleks aga tähelepanu juhtida ka asjaolule, et kilekott pole tarbija jaoks muu kui kaupmehe võimalus mitmesajmiljonikroonise käibe juures teenida kilekottide müügist summaarselt üle saja miljoni kroonine kasum. See on loomulikult kaupmehe õigus nii teha.
Tarbija vabadus on kaasas kanda riidekotti või mõnd muud korduvkasutatavat ja vastupidavat kotti-korvi.

Kilepakenditest loobumine on kodanike võimalus vabatahtlikult midagi keskkonna heaks teha: Eestis kasutatakse aastas tuhandeid tonne polüetüleenkotte, mille elukaar on lühike ja samas keskkonnavaenulik.

Mulle tundub, et «roheline mõtlemisviis» on rohkem ELi probleem ja muud riigid (eriti Hiina, India jne) tegelikkuses vilistavad selle peale. Kui palju EP tahab ja saab muud maailma mõjutada ning milliste viisidega ?
Euroopa Liidus on 500 miljonit maailma kõige rikkamat tarbijat. Seda mida need tarbijad tahavad Hiinas ka toodetakse. Selline miline on 500 miljoni eurooplase elustiil selliseks pürivad ka arenevad maad. Kui need 500 miljonit tarbjat ja ennekõike maailma kodanikku hakkavad toimima energiasäästlikult ja nõudes energiasäästlikke tehnikaid siis samasuguseks muutub ka kogu muu maailm. Siiamaani on ahvatlst pakkunud ju energiaküllus, milles Lääs supleb.
Iga inimene ja iga kui rahvas püüdleb mugavuse, heaolu ja tervise poole. Kui seda kõike on võimalik saavutada väiksema energiakuluga kui täna seda Läänes harrastatakse siis lahendevad ka paljud pinged riikide ja ühiskondade vahel. Meie maailma ei hoia pinges mitte kultuuride vastuseis vaid energeetiline ja resursside ebaühtlus. Kui keskmine Somaalia elanik peab aastas läbi ajama energiahulgaga, mis vastab 3-le kanistrile diiselkütusele, siis Ameerika Ühendriikide kodanik toimetab omi asju 600 kanistri diiselkütusega aastas. Ja siis küsitakse, et miks Somaalias priaatlust harrastatakse? Pole pääsu tuleb end piiramatusse kasvuvõimalusse uskuvast ja lootvast maailmast harjutada ja kohendada nn vajadusepõhisesse maailma ning majandussüsteemi. See ei ole küsimus käskudes ja keeldudes või tarbimisnormides aga ennekõike rahandus ja majandusreeglites, mis arvestaksid asjaoluga, et meil on vaja looduse võimalustega arvestada mitte neid ignoreerida.

ELi üks kaudseid või mitte nii kaudseid eesmärke on ELi ühtlustada. Samas on riikide elatus-, majandus- jm tasemed jätkuvalt erinevad? Kuidas näete Teie selle võimalikkust ja kas see on üldse vajalik? Kui räägitakse maailma juhtivatest riikidest, siis kuidas keegi, aga tihti nimetatakse USAd, Inglismaad, Saksamaad jne. Miks ei ole USA ja EL?
See on aja küsimus, kui näiteks needsamad Saksamaa ja Pranstusmaa ja Suurbritannia hakkavad end käsitlema väikerahvastega riikidena tänases maailmas. No mis on 80 miljonit saksa kodanikku üle 1000 miljoni Hiina elaniku kõrval...loomulikult väikerahvas...nagu meiegi. Selle tõsiasja mõistmisest algab tee ühtsemalt toimiva Euroopa suunas. See on ka põhjus, miks on vaja selgitada Euroopa Liidu ühiste poliitikate vajadust ning neid ka rakendama hakata.

Kui palju Te saate EPs kaitsta (kaitsta vale sõna, sest rünnakut pole, aga mõte) Eesti tegelikke huvisid?
Keskkonna, inimeste tervise ja õiguste ning energiajulgeoleku puhul on Euroopa huvid tegelikult üsna otseselt ka Eesti huvid. See on põhjus, miks ajada asju Euroopa Parlamendis.
On ju näha, et ilma selgete keskkonna ja tarbijakaitset puudtavate määruste või direktiivideta arenenuks Eesti vastav seadustik tänasele tasemele oluliselt aeglasemalt...kui üldse.
Inimõiguste ja võrdsete õiguste eest seismine on ju loomult nii Euroopa kui arusaadavalt ka Eesti huvi...
Nii et Eesti huvide eest saab seista üsna laialt.

Kas Te kandideerite europarlamenti, kuna see on karjääri mõttes positiivne või siis selleks, et Te näete seal asju, mida teised kandidaadid ei ole teinud, aga mis oleks Eesti huvides?
Olen teinud otsuse püüda ka poliitiliste vahenditega saavutada muutusi, mis viivad ühiskonnani, milles mõistetakse, et inimene on ka oma loodud tehiskeskkonnaga tervikliku ökosüsteemi osa ja selles tuleb toimida (ellujäämiseks nagu ökosüsteemi osadele kohane). Seega on määravam see teine osa...keskenduda seni teiste poolt esindamata teemadele.

Miks peaks roheliste kandidaatide seast eelistama just teid?
Kui te jagate nii minu kui Roheliste maailmavaadet ja soovite, et sellest lähtuvalt ostsustataks ja neid seisukohti kaitstaks, siis saategi valida Eestimaa Rohelised ja mind selle erakonna nimekirjas.

Miks rohelised on vait Nord Streami gaasitoru asjus? Suurimad toru vastu lärmi tõstjad on Tarand, Lippmaa ja veel mõned, aga rohelistelt pole midagi kuulda. Ometi on see meie tähtsaim keskkonnaprobleem lähiajal.
Teisipäeval viibis Soomes meie erakonna liige suursaadik Paul Lettens, kes tutvustas üksikasjalikult Soome Vene ühisfoorumil, mille olid kokku kutsunud Soome rohelised, NordStremiga seonduvaid keskkonnariske. Seda selgitustööd teeme me oma jõudude piires täna seal kus tehakse otsuseid NordStreami asjus ja need riigid on täna Soome ja Rootsi. See selgitustöö ülemere ja ülelahe on intensiivsem kui see välja ehk paistab.
Selle toru osas tuleb lärmi teha seal kus tehakse otsuseid. Soomes ja Rootsis näiteks. Me enda sõsarparteide kaudu ja abil oleme seda tööd ka teinud.
Eestis ei tehta Nordstreami osas kahjuks ühtki otsust...me ei osale selles protsessis teadupoolest...see ei puuduta meie majandusvööndit. Kinnitan teile, et roheliste jaoks on Nordstreami selline rajamine tõeliselt suur keskkonnarisk ja me kavatseme nende ohtude iseloomu jätkuvalt otsustajatele selgitada ning nõuda detailsemaid uuringuid ja ausamaid põhjendusi.

Miks pole Erakond Eestimaa Rohelised sedavõrd progressiivse sotsiaalpoliitika ja vasakpoolse majanduspoliitikaga kui enamik teisi Euroopa rohelisi parteisid? Kas te sobite europarlamendis nendega ühte fraktsiooni?
Meil on arusaam, et loodushoid ja säästlik toimimine on ühildatav majanduspõhimõtetega ning rohelised tehnoloogiad saavadki olla keskkonnasäästliku majanduse aluseks.
Euroopa rohelistegi arusaam majandusest on tehnoloogiakeskne.
Tõsi, meie põhimõtete hulka käib ka see, et inimsuhete ja tervise arvelt ei saa ega tohigi majandust kasvatada ja siin on meil parempoolse ilmavaatega tõesti veidi lahkarvamusi...ehk pole see parem-vasak skaala enam just kõige parem viis poliitilisi suundumusi liigitada.
See miks Eestimaa Rohelised pole sedavõrd vasakpoolsed, on meie tekkeloos. Muude Euroopa riikide rohelised erakonnad tekkisid hoopis teiste probleemide kontekstis, kus oli suurem vajadus ka mainitud vasakpoolse varjundi järele. Meie tekkelugu on hilisem ja seega ka veidi teistsugune.
Lahkhelised meil ühistööks aga pole ning olemasolevaid lahkhelisid sai leevendatud ka viimase pooleteist aasta jooksul, kui Euroopa rohelised leppisid kokku oma järgmise viie aasta tegevuskava, mida saate eesti keeles lugeda meie koduleheküljelt http://roheline.erakond.ee

Mida ühist on Eesti rohelistel europarlamendis roheliste fraktsioonis oleva Läti vene šovinisti Ždanokaga? Kas kavatsete temaga sõbralikku koostööd jätkata?
Sisuliselt mitte midagi...formaalselt kuulub ta roheliste fraktsiooni teise otsa. See on nimelt saadiku oma asi, millisesse fraktsiooni ta kuulub. Ždanoka või tema tulevase asendaja kuulumine roheliste fraktsiooni on pigem põhjus, miks valida Euroopa Parlamenti ka Eesti roheline....kontrolli mõttes kas või.

Mida suudab Brüsselis korda saata suhteliselt väike roheliste fraktsioon?
Toimida kaalukeelena ja kindla plaani järgi...rohelise tee plaani järgi. Olge hea ja lugege seda http://roheline.erakond.ee
See, mida rohelised tänaseks on oma fraktsiooni tegevuse ning koostööga saavutanud, on siiski muljetavaldav.
Võtame näiteks energeetika ja toiduohutuse temaatika:

1. Rohelised on saavutanud selle, et raudteeprojekt Rail Baltica on valitud prioriteetseks Euroopat läbivaks ühendusteeks. Reisijakilomeetri energiakulu raudteel on kümmekond korda väikesem kui lennukis ja kordi väiksem kui autos!

2. Rohelised suutsid selgeks teha, et esimese põlvkonna põllumajandustoormest mootorikütused ei ole mitte lahendus kütuseprobleemile, vaid sootuks uus keskkonnaprobleem, ja et tuleb liikuda hoopis teisi radu pidi. Selleks rajaks on teise põlvkonna biokütused ja elektritransport.

3. Autode soovitavaks heitgaasikoguseks Euroopa liidus on 2020. aastal just roheliste aktiivse tegevuse tõttu 95 g/km mitte 120 g/km nagu soovitas likmesriikide esindajatest koosnev Euroopa Nõukogu.

4. Roheliste tegevuse tulemusena hakatakse alates 2012. aastast heitkogustega kauplemise süsteemi osa ja jätkame tegevust, et teine suur saastesektor -laevandus - hakkaks osalema samuti selles kauplemissüsteemis.

5. Rohelised on ühed aktiivsemad võitlejad Strasbourgi-Brüsseli vahelise poliitmatka lõpetamise eest just keskkonnahoiust tulenevatest põhjustest. Loomulikult hoiaks see kokku ka raha.

6. Tänu roheliste tegevusele on uues pestitsiidimääruses suur rõhk just inimese tervise kaitsel, mis üllatus-üllatus sealt varem sootuks puudus.

7. Roheliste tegevuse tulemusena on Euroopa Liidus kasutataval geenmuundatud toidul silt, et see sisaldab GM organisme. Selle märgistamise vastu on tootjad sõdinud, kuid nüüd on see kohustus, andes tarbijale valikuvõimaluse. Oleme jätkuvalt toimimas selle nimel, et Euroopa oleks muundkultuuridest vaba piirkond.

8. Pooldades mitmekesisust kui üldist põhimõtet, oleme osalenud mitmesuguste programmide loomisel, mis säilitaksid geneetilist rikkust ja mitmekesisust Euroopa põllumajanduses.

9. Roheliste aktiivse tegevuse tulemusena oli Euroopa Komisjon sunnitud välja töötama määruse, millega ei ole Euroopa Liidus võimalik turustada illegaalselt püütud kala. See on kalavarude aruka kasutamise ja nende säilitamise ja kasvatamise seisukohalt oluline samm.

Need olid vaid näited kahest tegevusvaldkonnast: transport ja toit, neid valdkondi on aga meil veel 9 tükki, milles samasuguses hulgas saavutusi on möödunud ajast ette näidata.

Kas rohelised on kaalunud kunagi hakata ellu viima vaba tarkvara eelistamist suletud koodiga tarkvarale parteiprogrammi tasemel? Millised on teie seisukohad intellektuaalomandi (patendid+autoriõigus) seaduste küsimuses (eelkõige Rootsi Piraadipartei programmi valguses)?
Me oleme koguni sellekohase seaduseelnõu esitanud, mis oleks vabavarale ja avatud dokumendiformaatidele Eesti avalikus sektoris rohelise tee andnud.
Paraku on meie eelarve nagu ka veenmisjõud kindlasti väiksemad kui näiteks neil, kes Microsoftiga seotult tulu teenivad.
Esialgu oleme vaid jätnud meelde need küllalt meelevaldsed ja tegelikkusele mittevastavad argumendid, mis selle eelnõu läbi kukutasid ning kuidas öelda...ootame uut võimalust.
Vaba tarkvara ja avatud dokumendiformaadid on kui üks võimalik kohaliku infotööstuse alussammas, kus litsentside improdi asemel sünniks rohkem IKT töökohti. Avatud lähtekood või dokumendiformaat tähendab muu hulgas kindlasti ka turvalisemat infokeskkonda.

Üritan igapäevaelus järgida paljusid n-ö rohelisi tarbimispõhimõtted ja olen ka EERi valija, ent olen kuulnud erakonda kuuluvatelt tuttavatelt, et erakonnas on palju sisemisi lahkhelisid ja erakonna sisemine demokraatia vms ei tööta päris laitmatult. Kuidas Te ise hindate EERi sisekliimat ja mida Te võtaksite ette erakonna sisekliima parandamiseks?
Erakonna sisekliima on enamjaolt samasugune nagu ilmselt paljudel teistelgi võimuga kokku puutuvatel organisatsioonidel. Erakonda kuulubki ju inimesi, kellele võim ühel või teisel moel korda läheb.
Nagu näha, on küsija just meie erakonnaga väga suures puutumuses, vastupidisel juhul oleks tal teada ka teiste Eesti erakondade siseelu omapärad ja võime ka võrrelda.
Olgu öeldud, et täna on Eestimaa Rohelised ainuke erakond, milles kehtib liikmete otsedemokraatia põhimõte: see tähendab, et ruutjuur liikmete arvust liikmeid saab algatada ja erakonna sisehääletusele panna erinevaid otsuseelnõusid.
Viimane otsus, mida erakonna sisehääletusel tehti, oli erakonna 2009. aasta eelarve kinnitamine. Sedagi teevad Eestimaa Rohelistes erakonna liikmed. Ehk oli see erakonna sisedemokraatliku mehhanismi olemasolu küsijale teadmata, aga võimalus selliseks otsustamiseks meil on olemas ja seda on tõesti kasutatud üsna vähe...loodetavalt räägib see osalt ka sisekliimast, et sellise ventiili järele pole hetkel olnud sisulist vajadust.
Soovitage palun oma rohelistele liikmetest tuttavatele probleemide tekkimisel rakendada erakonna sisemist otsedemokraatlikku mehhanismi. Täna on vaja oma idee või põhimõtte toetuseks koguda alla 40 erakonnaliikme toetusallkiri, mis on väga väike protsent enam kui 1500 liikmest. Vastuolusid lahendabki demokraatlik protsess, mille võimalused roheliste hulgas on selgelt suuremad kui muudes Eesti erakondades. Erakond on oma üldkoosolekutel kokku leppinud need põhimõtted ja võimalused. Kirjeldasin teile roheliste demorkaatiatööriistu. Aga seda juhtub ikka, et keegi haamriga näpu pihta lööb...loomulikult kostub üsna sageli hüüatus «k****i haamer!»

Erakonnakaaslased on teid süüdistanud erakonna sponsorraha omastamises viimaste riigikogu valimiste ajal. Kuidas kommenteerite - kas sponsorid toetasid teid või erakonda? Kas (samade) eraisikute toetust on oodata ka praeguste valimiste puhul?
Need on alusetud süüdistused ja tegemist on lihtsalt valega. Loomulikult ei ole ma omastanud erakonna raha.
Erakonna toetajad on toetanud riigikogu valimiste nii mind kui erakonda. Vastavate märgetaga on ka toetused erakonna kontole laekunud.

Kui Brüsselisse saate, kas jätkate erakonna juhina?
Seda saab otsustada meie üldkoosolek, mis toimub selle aasta novembri lõpus.
Ootame enne ära valmistulemused.

Mida arvate europarlamendi (või muudel) valimistel kinnistest nimekirjadest?
Ei arva hästi...see väärab demokraatiat ja suurendab parteide kui au, mõistuse ja südametunnistuse omavolilist rolli. See kord peaks muutuma ja meie oleme valmis seda muutma.

Miks tuumajaam Eestis on ohtlikum ja mõttetum kui tuumajaam Soomes?
Soomes on olemas koguni mitu tuumajaama...kogemus, oskused selles vallas pikaajalisemad ja see on selle rahva valik. See valik ei lahenda küll ühelgi moel jäätmete probleemi, sest ka graniidikihti matmine pole sellesama graniidikihi pikaajaliselt toimuvate muutuste tõttu sugugi ohutu.
Soomes on tuumajaamad sealse suurtööstuse huvidest lähtuvalt...nüüd soovib Soome tuumajaama ehitada ka üks rahvusvaheline kontsern ja seda lahendust soomlased juba vastustavad, sest ei soovi, et energia oleks eksporditud ja jäätmed muudetud nende probleemiks.
Eks need tuumjaamad ole mõlemal pool lahte sama mõttetud...lihtsalt põhja pool on need otsused tehtud ja muudetud teatud valikud paratamatuteks ja meie võime siinkohal veel nendest otsustest loobuda, et mitte ebamugavat paratamatust tulevikus hambad ristis ja riskides taluda.

Räägite, et toit peaks toodetama võimalikult tarbija lähedal. See on ju protektsionism?
Protektsionism on see, kui me ütleme, et Läti või Hispaania kaup on siin mittesallitud või me toetame ainult omamaist tootjat...kauplejat jne.
See ei ole protektsionism, kui Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika sisuks on kõigi maade väikeste ja kohalike ettevõtete toetamine selmet tuge pakkuda suurtele põllumajandusettevõtetele. Siis toetatakse ju kõigi väikeseid ja kohalikke tootjaid ja mitte kedagi ei toetata või piirata mingi eritingimuse alusel. See ongi lahendus, millisel moel toetada kohalikku ja kvaliteetset toidutootmist üle-Euroopa ilma protektsionismia. Me kaitseme küll sellisel moel väärtusi aga mitte pelgalt ühe riigi huvisid.
Muide selline väike ja mikrotootmiste ning keskkonnasõbraliku kohaliku tootmise ühetaoline toetamine on samas ka maaelu arenguks ühtlase toetuse andmine.

Lenin oskas defineerida mõistet «kulak» - see oli tema meelest talupoeg enama kui kahe hobusega.
Goebbels oskas defineerida mõistet «juut» - see oli tema meelest inimene vähemalt ühe juudisoost esivanemaga. Kas Teie võiksite defineerida mõistet «suurfirma»? Mida täpselt roheliste armastatuim vaenlasekuju Teie meelest tähendab? Ja kas näiteks Greenpeace on rahvusvaheline suurfirma või mitte?
Meil ei ole vaenlasi ja süüdlasi...protsessidel on omad põhjused ja neid tulebki analüüsida.
Vaenlasepõhine maailmakorraldus ja masside juhtimine on küll efektiivne (teatud aja) kuid teie mainitud kahe isiku elukäigudki on kinnitanud, et tegemist oli õnneks ajutiste protsessidega.
"Suurfirmas" kui sellises pole ju midagi defineerimist väärivat sest probleemiks ei ole mitte ettevõtete suurus kuivõrd just nende käsitlus kapitalist.
Probleeme tekitavad ettevõtted, mille kapitalikäsitlus piirdub rahalise mõõtmega ja probleeme ei tekita need ettevõtted, mis suudavad oma kapitaliarvestuses toimida ka looduskapitali ning heal juhul ka veel inimkapitlai ja sotsiaalset kapitali arvestades. Ja siin pole küsimus suurusest vaid ikkagi mõtteviisist.

Milliste konkreetsete valdkondadega europarlamendis tegelema hakkaksite (a la Kelam - minevikusündmused, Tarand - NordStream)?
Tulevikuküsimustega, pigem: rahanduskorralduse uute alustega, kaubanduslepete sisu muutmisega inimõigusi ja keskkonda arvestavamaks, energiasäästu eelisarendamisega koos energiainnovatsiooniga...mõned näited lihtsalt. Plaane saab siis seada, kui valijad oma oma valikud teinud. Erinevate võimaluste ja huvide peale olen aga loomulikult mõelnud.

Milline on roheliste kõige tähtsam ja potentsiaalselt kõige kasulikum ettepanek majanduslangusest välja tulemiseks? Plaanist elamute soojustamiseks laene tagada olen teadlik, aga äkki midagi laiapõhjalisemat?
Hmm..laiapõhjalisemat...seesama elamute energiasäsätlikuks mutumise kava maht võib 10 aasta jooksul küündida 100 miljardi kroonini ja see võiks riigikassasee maksudena tuua ca 35-40 miljardit krooni ja säästa inimeste jaoks 20 aasta jooksul kokku umbes 250 miljrdit krooni...ma tõesti ei oska hetkel midagi laiapõhjalisemat või mahukamat välja tuua. Seda enam, et energiaraiskamise käes vaevlevad ka paljud meie naabrid ja kui me ise sellise süsteemi luua suudame on tegemist ka märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tuleviku jaoks. Sõnnikut tuleb ikka selle puu juurele panna, mis kasvab ja vilju kannab.

Miks ei poolda rohelised kanepi legaliseerimist? Saadav maksutulu, nüüdseks juba mitmel pool tõestatud narkootikumide kasutamise vähenemine ja politsei/tolli kulude kokkuhoid peaks olema ratsionaalseks põhjenduseks, miks seda teha, rääkimata isikuvabadusest jne. Kanep ei ole kriminaalküsimus, vaid rahvatervise probleem, ja maksud, kontroll ning info on alati paremad kui keelamine. Kas roheliste vaated antud küsimuses on muutumas?
Meil on kahe olemasoleva legaalse mõnuainegagi probleeme...mileks on tubakas ja alkohol.
See teie kirjeldatud testatus paistab reeglina tõestatusena neile, kelle endal suur huvi kanepi vastu.
Minu jaoks pole täna olemas nii selgeid valikuid võimaldavaid argumente. Eestis on vaja täisväärtuslikke ja terveid kodanikke mitte psühhonaute. Oleme selleks liialt hapras demograafilises ja kultuurilises seisus olev rahvas.

Kui olete europarlamendi saadik ja noored anarhistid tulevad europarlamendi ukse ette globaliseerumise vastu pikettima ja kividega loopima, siis kas lähete pigem neile appi või mõistate nende tegevuse ja ideed hukka?
Kritiseerin isegi globaliseerumist selle teatud aspektides kuid vägivald ja destruktiivsus ei kuulu minu väljendusmeetodite hulka.
Ma püüan muid ideid mitte hukka mõista vaid selgitada enda ideede toimivust.
Kivisid appi loopima ei lähe.

Nendel valimistel teeb Indrek Tarand seda, mida teie viimastel riigikogu valimistel. Teie uudsuse ja omanäolisuse nišš on hõivatud. Mida on teil asemele pakkuda peale rohelise ideoloogia?
Me ei täidagi uudsuse ja omanäolisuse nišši...rohelised on tänaseks ka üle Euroopa toimiv organisatsioon ja suhete võrgustik, mille on võime hoiakuid ja otsuseid muuta ja mõjutada. Me kutsumegi valima rohelisi just selle seostatuse ja töövõime mitte uudsuse tõttu.

Suur tänu vastamise eest!
Palun!