Siseminister tuleb Villu-faktorist hoolimata Rahvaliidust

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt saab uueks rahandusministriks varemgi seda ametit pidanud Aivar Sõerd. Majandusajakiri The Banker valis Sõerdi 2007. aastal maailma parimaks rahandusministriks.
Tõenäoliselt saab uueks rahandusministriks varemgi seda ametit pidanud Aivar Sõerd. Majandusajakiri The Banker valis Sõerdi 2007. aastal maailma parimaks rahandusministriks. Foto: Priit Simson

Rahvaliidu kauaaegse juhi Villu Reiljani kriminaalasja tõttu siseministri portfelli rahvaliitlaste kätte usaldamist kentsakaks pidanud paremerakonnad ei vaevunud siiski ministrikohti ümber mängima. Rahvaliit sai sise- ja rahandusministri koha. 


On ütlus: kõik ei pea mitte ainult olema puhas, vaid peab ka näima puhas. Just seda lauset on võimukõneluste jooksul kasutanud mitmed Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad, rääkides pärast sotside valitsusest väljaheitmist vabaks jäänud siseministri portfelli võimalikust jäämisest Rahvaliidu kätte.



Eile jõuti viis tundi kestnud ja suurte vaidluste tähe all möödunud läbirääkimistel siiski kokkuleppele ka selles, et võimuliidu uue osalise endise juhi Villu Reiljani kriminaalasja taagast hoolimata jääb lisaks rahandusministri portfellile Rahvaliidule ka siseministri koht. Rahandusministriks saab ülimalt suure tõenäosusega Aivar Sõerd, siseministri puhul spekuleeritakse Jaan Õunapuu, Robert Närska ja Jaanus Männiku nimedega.



Rüütli saab Ojulandi koha

Viimane pidas ministrite nimetamist praegu vähetähtsaks, sest esmalt peab kolme partei kokkulepitu kinnitama Rahvaliidu volikogu, mis koguneb tõenäoliselt esmaspäeval.



«On tarvis väga põhjalikku analüüsi, et saada aru, kas sellises pöörases tempos koostatud plaan ka vett peab ning kas tulude laekumine on reaalne,» tõdes Männik. «Praegu ei saa uue võimuliidu sündi veel tähistada.»



Kui liit lõpliku kinnituse saab, istub riigikogu esimese aseesimehe kohale Kristiina Ojulandi asemel Rahvaliidu esimees Karel Rüütli.



Kuigi kõigi erakondade volikogud peavad veel koalitsioonileppe heaks kiitma, võib öelda, et kolme ametliku läbirääkimispäeva järel saab Eesti enesele uue valitsuse, mis tõstab muu hulgas käibemaksu 18 protsendilt 20-le, töötuskindlustusmaksu 4,2 protsendile ning suurendab ka gaasi- ja elektriaktsiisi.



Tulu teenitakse ka riigivara müügist ning Eesti Panga, Eesti Energia ja Eesti Loto dividendidest, millest kokku loodetakse saada 2,4 miljardit. Käibemaksu tõusu kritiseeris eile sotside juht Jüri Pihl, kes leidis, et tulude suurendamine ainult käibemaksu arvelt viib kroone kõige tuntavamalt nende inimeste taskust, kes kogu tulu kohe tarbivad – ehk siis pensionärid, töötud ja keskmisest palgast vähem teenivad töötajad.



Uus võimuliit ei lähe pensionide kallale, puutumata jäävad ka vanemahüvitis ja tulumaks.



IRLi peasekretär Margus Tsahkna tõdes pärast eilset kohtumist, et vaidluskohti oli poolte vahel palju. «Praegu on ennatlik öelda, et uus võimuliit on sündinud, sest kokkulepitu peab heaks kiitma meie volikogu, kus tuleb kindlasti väga tõsine vaidlus,» ennustas Tsahkna.



Kiire lõpp oli vajalik


«Pöörases tempos» (nagu arenguid nimetas Jaanus Männik) tehtud uus lepe muudab siiski ettevaatlikuks kõiki osalisi, sest paberil tehtud rehkendused ei pruugi ennustamatus majandusolukorras paika pidada. Samas oli kõigi sooviks valitsusremont kiiresti lõpule viia ning sel aastal kuuemiljardiline lisaeelarve vastu võtta.



Kokkuleppe kohaselt saab Rahvaliit ka riigikogu sotsiaal- ja maaelukomisjoni esimehe kohad, mis praegu kuuluvad valitsusest vabastatud sotsidele. Kolmikul oleks riigikogus üsna napp 56-kohaline ülekaal. Raskusi võib tekkida ka hääletustel komisjonides, kus uuel võimuliidul ülekaalu pole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles