Pomerantsi sõnul ei tohi majanduskriis vähendada inimeste turvatunnet

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministriks tõusev IRLi liige Marko Pomerants.
Siseministriks tõusev IRLi liige Marko Pomerants. Foto: Peeter Langovits

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poolt täna siseministri kandidaadiks nimetatud riigikogu liikme ja kunagise sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul on praegusel raskel ajal väga tähtis asi siseturvalisus ning inimeste turvatunne ei tohi väheneda.

Marko Pomerants, kas siseministri amet on keeruline amet?

Igal juhul on keeruline amet. Palju siis neid ministrikohti on, mis peaksid kuidagi lihtsamad olema. Igal ühel on oma keerukus. Samas olen ühel väga keerulisel ministrikohal oma elus olnud.

Sotsiaalministri kohal.

Jah. Need olid küll teise valdkonna probleemid. Aga igal juhul on siseministri amet keeruline, erti praegusel ajal, kus inimestel on muresid, tööd ei ole.

Miks otsustasite ministrikoha vastu võtta?

Mulle tundub, et praegune aeg vajab valitsust, kus on otsustusvõimet ja tasakaalukust, et edasi liikuda. Ja millegipärast on neid inimesi veel olnud, kes on arvanud, et ma võiksin siin abiks olla.

On teil midagi siseministeeriumi valdkonnas ka, millega näiteks rahul pole või mis on silma jäänud?

Tänasel päeval ei saa olla ministril omas valdkonnas ühte lemmikteemat. Vaatan kõigile oma valdkonna külgedele ühte moodi otsa. Vastu on võetud otsus, et tuleb üks suur ühendasutus (politseiameti ja piirivalveameti ühendamine - toim.) ja siin tuleb seista selle eest, et kogu see suur asutus võimalikult valutult tööle hakkab. Mis puudutab laias laastus praegust aega, siis siseturvalisus on igal juhul tähtis asi. Kui inimestel pole tööd ja sissetulekut võib neil tekkida vajadus mõne teise inimese vara järele. Turvatunne ei tohiks inimestel väheneda.

Täna korraldavad ametihüngid meeleavalduse. Kas te seoses kriitilise majandusseisuga mingeid massirahutusi, millega siseministril tuleks hakata rinda pistma, ei pelga?

Seda tuleb kohe öelda, et meeleavaldused, mis on registreeritud, pole rahutused. Eeldan, et Eesti inimesed, kes on võtnud omale load vastavaid meeleavaldusi läbi viia, omavad õigust seda teha. Tegelike rahutuste korral on olemas erialainimeste kompetents, et millist taktikat kõige õigem kasutada oleks.

Kas peate massirahutusi Eestis ebatõenäoliseks?

Selleks, milline on tõenäosus mingisuguseks liikumiseks, on Eestis olemas ametkonnad, kes seda hindavad. Nad saavad palka ja peavad oma tööd tegema, et sellised võimalusi ennetada ja sellest ülevaadet omada.

Kas teil on ka mingeid suuri muutmisplaane?

Kui me võtame nii, et mis on hetkel oluline, siis siseminister on valitsuskabneti liige. Ja hetkel on kõige olulisem, et riik saaks toimiva valitsuse, et riik saaks taskaalustatud eelarve, et inimestel muutuks üldine olukord töökohtadega paremaks. See on üldine kabinetiliikme vastustus. Ja seal oma valdkonna sees on tõeliselt suur väljakutse siiski see ühendasutuse tööle panek ja see, et siseturvalisust hoida tasemel, et inimeste turvatunne jätkuvalt olemas oleks.

Seoses riigi kulutuste kärbetega on ka näiteks politseinike ja päästjate palkasid vähendatud. Räägitud on võimalusest, et tulevikus tuleb veel kärpida. Kuidas üha alaneva palga tingimustes näiteks politseinike motivatsiooni üleval hoida, mis te arvaksite järjekordsest palga alandamisest?

Seda ei ole mõtet praegu eraldi arutada. Suur osa kärpeid on juba ära tehtud. Kui on järgmine taoline ülesanne, siis igal ministeeriumil on oma eelarvemaht ja siis tulebki vaadata, et millise on need sisemised prioriteeid. Ma ei ole veel lugenud siseministeeriumi kehtivat eelarvet, kuid küll ma jõuan.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles