Maksuamet nõuab pisivõlga sisse tööandja kaudu
3. juuni 2009, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks riigiametnik sai tänavu üllatusena oma tööandjalt teada, et on maha maganud maamaksu tähtaja ja riigile mõned kümned kroonid võlgu. Nimelt otsustas maksuamet tänavu võlglastele endile meeldetuletusi mitte saata, vaid pöördus nende ülemuste poole.
Ministeeriumis töötav naine avastas ootamatult, et maksu- ja tolliamet on otsustanud tema 86-kroonise maamaksu võlgnevuse kohta saata meeldetuletuse mitte talle, vaid tema tööandjale.
«Ma tõepoolest ei saa aru, mis toimub nende inimeste peas, kes selliseid meetmeid sepistavad. Veel eelmisel aastal suutsid nad saata (automaat)meili otse minule - täiesti viisakas vormis ja piisava, et mõjuda,» kirjutab naine oma blogis.
«Ega ma ju paha pärast maksmata jäta, need tähtajad on lihtsalt sellised ebakorrapärased ja meelde tuletamata ei püsi meeles...,» nendib ta. Naisele jäi mulje, et tööandja poole pöörduti just seetõttu, kuna ta töötab riigiasutuses.
Andmekaitse ei lubavat
Maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsa sõnul on varem püütud avaliku sektori töötajatele võlgadest teada anda nende e-posti aadressile meeldetuletusi saates, kuna maksuhalduril ei ole kõigi võlgalaste kontakte.
Kuid selline käitumine ei olevat andmekaitsespetsialistide hinnangul seaduslik.
«Nii otsustatigi pöörduda tööandjate poole palvega aidata parandada maksude tasumist,» põhjendas Lillemets tänavust kampaaniat.
Andmekaitseinspektsiooni kinnitusel pole nemad aga seoses riigiametnike töömeilidele saadetud teatistega seni hinnangut andnud.
Maksuametniku sõnul on varem ettevõtete juhid ise pöördunud ameti poole palvega neid töötajate võlgadest informeerida ning ameti kinnitusel on nii riigiasutuste kui ka erafirmade juhid sellisesse teavitamisviisi positiivselt suhtunud.
Seaduse vastu ei eksita
Kuna maksuvõlg on maksukorralduse seaduse järgi avalik informatsioon, siis ei ole inimeste teavitamine tööandja vahendusel Lillemetsa sõnul seadusega vastuolus.
Ka andmekaitseinspektsioonist kinnitati, et maksuvõlgade suuruse võib maksuhaldur avaldada maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta igaühele. «Seega tööandja teavitamine töötaja maksuvõlgnevusest pole seadusega vastuolus,» seisab Postimees.ee.le saadetud vastuses.
Mitut tööandjat on riigivõlglastest teavitatud, ei osanud maksu- ja tolliameti pressiesindaja Annely Erm öelda. Ta kinnitas, et võlast teavitatakse nii riigiasutuste kui ka eraettevõtete juhte. «Aga me alustasime riigiasutustest, sest nemad võiksid ju eeskujuks olla,» sõnas ta.
Maksuamet aitab inimesi
Maksuamet põhjendab oma käitumist sooviga inimesi aidata. «Amet peab oluliseks kliente teavitada, et tasumata maksukohustus ei kasvataks juurde intressi ning isikud saaksid võlad likvideerida enne sundtäitmise alustamist,» sõnas Lillemets.
Eilse seisuga oli 35 835 isikul maksuvõlg alla 50 krooni ning 61 205 isikul 50 kuni 1000 krooni. Seega oli ligi 100 000 isikul väike maksuvõlg.