Juhtkiri: samm selguse suunas

Kohus lubab dividende mõnel juhul palgana maksustada

Eile riigikohtus lahenduse saanud maksuameti ja ühemehe-ettevõtte vaidlus loob küll olulise pretsedendi, kuid ei too siiski dividendide palgana maksustamise osas lõplikku selgust. Selle selguse loomisel tuleb nüüd edasi töötada. Maksuametnike ülesanne on tagada, et riik saaks maksuraha kätte, kuid maksusüsteem peab olema ühetaoline ja läbipaistev ning selline, mis väldiks ebavõrdset kohtlemist. Ning last but not least – üheselt arusaadav. Maksumaksja valik korraldada äritegevust selliselt, et piirata oma maksukoormust, pole iseenesest kuritegelik – nii on oma otsustes öelnud Euroopa Kohus.

Kohtutüli puhkes pärast seda, kui maksuamet ning osaühing Wasp Project ei jõudnud kokkuleppele viimase ainsale töötajale välja makstud dividendide tõlgendamise osas. Maksuameti meelest oli osaliselt tegemist töötasuga, osaühingu väitel oli dividendide töötasuks ümberkvalifitseerimine maksuhalduri suva.

Probleem, mille üle maksuamet vaidleb, on kahtlemata vaidlemist väärt. Maksuameti teatel võib rääkida enam kui 2500 füüsilisest isikust, kes on palka dividendidena välja võtnud, mistõttu jäi mullu riigil saamata ligi 200 miljonit krooni sotsiaalmaksu. Üks asi on tuua asjasse juriidiline selgus, kuid on sõnadetagi mõistetav, milline tähendus on praegu igal lisakroonil riigieelarve tulude osas.

Riigikohtu loakogu eilse otsusega mitte võtta vaidlust arutlusele jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu märtsikuine lahend. See jättis maksuameti konkreetses kaasuses küll kaotajaks, kuid märkis samas, et dividendid võib teatud juhtudel lugeda palgatuluks. Kuid ringkonnakohus nentis, et kohtud ei ole pädevad välja töötama mudeleid, kuidas peaks toimuma dividendide ja osanikest töötajate panuse maksustamine, vaid üksnes kontrollivad väljatöötatud lahenduste seaduslikkust.

Maksuamet teatas eile, et koostab dividendide ümberhindamise metoodikat sisaldava juhendi, mis lähiajal peaks ka avalikkuse ette jõudma. Kuid see ei pruugi olla piisav kogu selle keeruka küsimuse lahendamiseks, vaid võib üksnes kaasa tuua uusi kohtuasju. Eesti Maksumaksjate Liit soovitab hoopis rahandusministeeriumil valmistada ette seadusemuudatus, mis annaks äriühinguile konkreetsed palgamäärad ja suhtarvud, mille alusel jagada tulu aktiivseks ja passiivseks, ning mõistagi peaks need toetuma mõistlikule majanduslikule loogikale.

Piltlikustades – kohus andis maksuametile rohelise tule, aga see ei tähenda, et nüüd võiks gaas põhjas ristmikule välja sõita. Teisisõnu – probleem on vägagi põhimõtteline ning poolik lahendus riigi huvides tööle ei hakka.