Juhtkiri: magusad maksud

Eesti sai õiguse suhkrutrahvid ettevõtetelt välja nõuda

Suhkruspekulantidele tulevad mõrud ajad. Euroopa Kohus tunnistas eile Eesti suhkrutrahvi sissenõudmise alused õigeks.

See hinnang toob meid loodetavasti lähemale lahendusele suures suhkrutrahvivaidluses, mida Eestis on peetud juba ajast, mil Eesti Euroopa Liiduga leivad ühte kappi pani. Mäletatavasti tõi Eesti lisaks leivale omalt poolt koosellu kaasavarana ka suure koguse ebaseaduslikku magusat.

Ligi 100 000 tonni kiiruga kokku ostetud suhkrut, mis liitumiseelsetel kuudel ladudesse-panipaikadesse kuhjati, tõid Eestile kaasa üle 700 miljoni kroonise trahvi. Mitu korda suurema kui teistel, vähem patustanud uusliitujatel.

Koos Küprose, Läti, Slovakkia ja Maltaga rahalise karistuse kaela saanud Eestile tuli üsna pea aga ka järgmine löök. Kuigi riik lootis esialgu vähemalt osa suhkrutrahvist sisse kasseerida magusat tagavaraks kokku ostnud ettevõtjatelt, otsustas riigikohus, et trahvikogumise süsteem on vildakas ja seega õigustühine. Sellega aga anti armu kõigile neile suurspekulantidele, kelle eesmärk oli ELiga kaasnevast suhkru hinna tõusust kasu lõigata.

Süüdistavad sõrmed näitasid muidugi mõista poliitikute suunas. Nii selle eest, et nad kokkuostu vältimiseks midagi ette ei võtnud ja suhtusid suhkrutrahvi kui ELiga ühinemisega kaasnevasse paratamatusesse, kui ka selle eest, et nad vettpidavat trahvikogumise süsteemi rakendada ei suutnud. Kui teisest süüdistusest võib nüüd ehk loobuda, siis esimese tõsidust see kindlasti ei vähenda.

Põhjust, miks siis ikkagi jõuti üleliigse laovaru tasu puudutava seaduse vastuvõtmiseni alles mõni päev enne ELiga liitumist, ei saagi ilmselt täie kindlusega tagantjärele teada. Ilmselt oli selle taga toonaste põllumajandusministrite lihtlabane hoolimatus. See, et liigse ahnitsemise korral suhkrutrahvid terendavad, oli Eestile teada juba liitumisläbirääkimiste ajal, juba enne sajandivahetust.

Säärane mõne-päeva-seadus tundus ilmselt kentsakas ka Euroopa Kohtule, sest selle seaduslikkuse kohalt ei tahtnud ka tema seisukohta võtta ning jättis küsimuse Eesti kohtusüsteemi otsustada.

Kuid Euroopa Kohtu hinnang, mis puudutab omal ajal trahvi määramise aluste tõttu vaidlustatud kohtuasju, lubab Eestil sisse nõuda umbes 400 miljoni krooni ulatuses praegusel ajal väga magusat trahviraha. Paraku rikub riigi rõõmu see, et arvestatava osa trahvist tõid omal ajal suhkru kokkuostmiseks loodud ettevõtted, keda enam ei eksisteeri. Ja sealt midagi kätte saada on pikk ja vaevaline protsess. Arvestades mõlema poole järeleandmatust, jõuab asi ilmselt riigikohtusse.