Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) esitas negatiivse lisaeelarve eelnõule ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõule ettepaneku tõsta tulumaks 24-le protsendile ning kui see riigikogus maha hääletatakse, siis nad lisaeelarvet ei toeta.
Sotsid toetavad lisaeelarvet vaid tulumaksu tõstmise korral
5. juuni 2009, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SDE riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et tegid 3,4 miljardi kroonise negatiivse lisaeelarve eelnõusse ning lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõusse parandusettepaneku tõsta tulumaksu 1. juulist praeguselt 21-lt protsendilt 24-le protsendile, mis tooks veel sel aastal riigile juurde 1,16 miljardit krooni.
«Meie hääletame riigikogus oma muudatusettepanekute poolt ja kui neid vastu ei võeta, siis me eelnõusid ei toeta,» lisas ta. Nestor ütles, et sotsid on igal juhul vastu käibemaksu tõstmisele, mida praegune valitsus plaanib teha.
Ta märkis, et käibemaks lööb kõige valusamalt madalapalgalisi ning lisaks see on riigi jaoks üsna ettearvamatu tulu ehk pole päris kindel, kui palju seda ikkagi laekub.
Sotside ettepanekul läheks tulumaksu tõstmisest saadavast rahast 354 miljonit krooni selleks, et ära jätta matusetoetuse vähendamine, põllumajanduse otsetoetuste kärbe ning õppelaenude ja õppetoetuste tagamisega seotud kärbe. Samuti peaks sealt tulema lisaraha sisejulgeolekule ja kiirabile ning toimetulekutoetusteks.
Ülejäänud lisaraha jääks valitsuse enda jagada, kuid sotsid eelistaksid, et see jõuaks eelkõige sotsiaalministeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi valdkonda.
Negatiivse lisaeelarve vastuvõtmine ei nõua 51 häält ehk riigikogu enamust, vaid piisab sellest, et poolthääli on rohkem kui vastuhääli. Lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõus on aga ka selliseid seadusemuudatusi, mis nõuavad 51 häält.
Valitsusparteidel - Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL)- on kahe peale parlamendis 50 liiget. Seetõttu tõotab eelarvet puudutavate eelnõude hääletamine kujuneda riigikogus äärmiselt pingeliseks ning valitsusparteidel võib muutuda hädavajalikuks liitlaste leidmine teiste parteide seast.
Valitsus on teatanud oma soovist parandada riigi eelarvepositsiooni 6 miljardi krooni võrra, millest riigikokku on juba esitatud 3,4 miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve ning töötute uute hüvitiste kustutamine töötuskindlustusseadusest ja töölepinguseadusest, mis vähendab riigi kulusid hinnanguliselt 1,1 miljardit krooni.
Samuti kavatseb valitsus riigikokku saata töötuskindlustusmakse tõstmise ning käibemaksu tõstmise eenõud ning ka mitme aktsiisi kergitamise eelnõud. Käibemaks peaks plaani kohaselt tõusma 1. juulist 18-lt protsendilt 20-le protsendile ning tooma riigile veel sel aastal 800 miljonit lisakrooni.