Talvik maadleb Baruto nimel Jaapaniga

Eva Kübar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baruto murdis end Jaapanis suhteliselt võõravaenuliku sumokultuuri keskele, sellest Artur Talviku film räägibki.
Baruto murdis end Jaapanis suhteliselt võõravaenuliku sumokultuuri keskele, sellest Artur Talviku film räägibki. Foto: Kaader filmist

Kui Artur Talvik neli aastat tagasi eesti sumomaadlejast Kaido Höövelsonist ehk Barutost dokumentaalfilmi väntama hakkas, ei osanud ta tegelikult uneski näha, kui mitu kultuurilise mittemõistmise jäika tõket tal selle protsessi käigus ületada tuleb.



Igal juhul nüüd on asjad niikaugel, et täna õhtul linastub dokumentaalne linateos «Baruto – tõlkes kaduma läinud» Vinni jaapani majas valitud publikule. Jaapani maja, mis peidab endas nii vastavas stiilis kohvikut kui Baruto dojo’t ehk maadlusringi, asub Vinni spordihoones, kus ka Höövelson esimest korda maadlusmatile astus.

«Esilinastusel istub ka publik spordimattidel ja sokkide väel, sest ma tahan, et see jaapani tunnetus ka tagumiku kaudu nendeni jõuaks,» räägib Artur Talvik, filmi režissöör, kes on lõpptulemuseni jõudmiseks läbinud peaaegu sama raske tee kui Baruto sumokate maailmaedetabelis kaheksandale kohale tõustes.

Keelatud film


Alustades sellest, et film on küll valmis, kuid lisaks esilinastusele saavad soovijad seda edaspidi näha vaid Artur Talviku kodukinos, sest televisioonis ja suurtes kinodes filmi näidata ei tohi. Sel teemal peab Talvik siiamaani suhteliselt tulutuid läbirääkimisi Baruto talli peremehe ja peamiselt tema naisega, kes filmile suurima veto pani. «Üldiselt peaks naine Jaapanis hierarhiliselt alluma mehele, aga siinsel juhul see süsteem ei toimi, sest peremehe naine on rikkamast perekonnast,» selgitas Talvik.

Miks jaapanlased filmi näitamise vastu sõdivad, jääb Talvikulegi ebaselgeks, sest ühtki konkreetset põhjust selleks pole.

«Film on täiesti heatahtlik ja peaks sumot igati propageerima. Aga jaapani kultuur on lihtsalt nii teistsugune, et kuigi ma olen korduvalt käinud kohal, lugenud raamatuid, rääkinud inimestega, kes seal on elanud, ei saa ma ikka mõhkugi aru,» kõneles Talvik.

Üks kadalippe on kahtlemata sumomaadluse kultuur iseenesest, mida ka jaapani ühiskonnas peetakse väga traditsiooniliseks ja jäigaks. Näiteks kuigi Jaapani avalik-õiguslik telekanal sooviks filmi näidata, ei anna sumoliit selleks luba. Ei aita ka see, et üks filmi rahastajatest Jaapani Fond (Japanease Foundation) näeb selles suurepärast võimalust oma kultuuri tutvustamiseks Euroopas. Veel vähem läheb korda Talviku organiseeritud jaapanikeelne kiri Laine Jäneselt.

Sumo ja skandaalid


Mis siis sumoliidul ikkagi viga on? «On tehtud näiteks selline vihje, et filmis olevat liiga palju Barutot, et võiks teistest sumokatest ka rääkida,» naerab Talvik. «Samuti leiti, et Baruto jaoks tuleb see film liiga vara.» Kuigi viimases väites võib isegi näha mingit kasvatuslikku aspekti, peituvad tegelikud põhjused ilmselt mujal.

Esiteks on jaapanlased suhtelised võõravaenulikud. «Näiteks kui ütlesin neile, et film tooks sumole fänne juurde, siis nad ütlesid, et neil pole seda vaja, sest ega välismaalased sellest niikuinii aru ei saa,» rääkis Talvik ja nentis, et arusaamise osas on jaapanlastel tegelikult isegi õigus. Samas ei ole maailma esimese nelja sumoka hulgas ühtki jaapanlast, mis kohalikke ka kahtlemata häirib.

Teiseks kardab sumoliit ilmselt ka oma paljude sisemiste vastuolude pärast. Talviku jutust selgub, et organisatsioonil on olnud mitmeid skandaale – hiljuti visati liidust välja kolm asiaati, keda süüdistati narkootikumide tarbimises ja kokkuleppematšides, ning ränkade treeninguvõtete tõttu teise ilma läinud noor poiss on vaid mõned näited.

Kõigele eelnevale vaatamata on film valmis ning Talviku hinnangul on selles lisaks maadlusele väga oluline osa ka shinto religioonil ja jumalatel. «Film räägib sellest, kuidas üks Laekvere valla poiss satub totaal­selt teise kultuuri – ja mitte elama, vaid nende jumalaid lõbustama.» Samas tõdeb režissöör, et Kaido on ikka jäänud selleks samaks maapoisiks ja maadlus pole tema mõttemaailma palju rikkunud.

Filmi pealkiri «Baruto – tõlkes kaduma läinud» viitab otseselt ka Sofie Coppola samanimelisele teosele, sest temaatika on Talviku sõnul sama.

Uus film
«Baruto – tõlkes kaduma läinud»

Autorid Artur Talvik ja Rein Kilk
Produtsent Artur Talvik
Filmi saab vaadata Artur Talviku koduses kinosaalis Lahemaal, täpsem info www.talvik.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles