Juhtkiri: tuletõrje 24

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Eesti päästjatel tuli mullu tuld kustutamas käia ligi 2000 korral.
Lõuna-Eesti päästjatel tuli mullu tuld kustutamas käia ligi 2000 korral. Foto: Risto Mets
Kas väärikas palk või võimalus end lisatööga oimetuks rabada

Ametiühing jäi päästeametnike palga- ja töötingimuste üle läbi rääkides siseministeeriumile alla. See on järjekordne näide sellest, kuidas riik ühe läbirääkimiste poolena surub peale oma põhinõudmise ega tee järeleandmisi teistes punktides. Päästeametnike palka vähendatakse kaheksa protsenti. Samas ei tulda vastu nende soovile lubada töötada 24-tunnistes vahetustes. Ent kas viimane nõudmine on mõistlik?

Vaadates vaidlust kodanike ehk päästeameti töö tellijate poolelt, võime öelda väga lihtsalt, et neile meestele on usaldatud inimelude kaitsmine. Meist keegi ei taha õnnetuse juhtudes kogeda, et inimvõimete piire ületavast tööajast ja «vaba päeva» taksojuhtimisest rampväsinud tuletõrjuja teeb vea, mis läheb maksma tema enda või teise inimese elu või tervise. See tähendab, et igal ajal peaksid tuletõrjedepoodes valves olema piisavalt puhanud inimesed.

Kuigi tuletõrjujad on küllap heas füüsilises vormis mehed, on nemadki inimesed. Võime ju küll väita, et enamasti sisaldab valvekord suurt hulka passiivset aega, mida jagub ka magamiseks. Aga mis saab siis, kui ühel õnnetul ööpäeval tuleb järjepanu tegeleda inimeste elude päästmisega?

Tuletõrjujad olid harjunud olema valves ööpäevapikkustes vahetustes. See korraldus lubas neil mitmel järgnenud puhkepäeval pidada lisaks mõnd teist töökohta, et saada lisa üsna madalale pritsimehe palgale. Juba kahe aasta eest tekitas töökorralduse muutus tuliseid vaidlusi.


Päästeameti juhid ja siseministeeriumi ametnikud leidsid, et vahetusi tuleb lühendada, sest inimesed lihtsalt ei suuda koormusele vastu pidada, kui mõnel ööpäevapikkusel valvekorral tuleks tõepoolest kogu aeg tööd teha. Lisaks tugineti Euroopa Liidu maksimaalset tööaega piiravatele normidele. Sisseharjunud töökorralduse muutusega lepitati päästeameti töötajad toona kümnetesse protsentidesse ulatuva palgatõusuga.

Praeguse palgalangetamisega võetakse päästjatelt ära umbkaudu veerand eelmise aasta palgatõusust. Mõistagi ei saa nende varasemat ega ka praegust palka nimetada liiga suureks selle raske ja ohtliku töö eest. Samas on kõrvalseisjana raske mõista ametiühingu nõudmist taastada ööpäevapikkused vahetused.

Oleks tore, kui ametiühingu nõudmised arvestaksid inimvõimete loomulike piiridega ja oma esindatavate töö sisuliste eesmärkidega. Võimalus kompenseerida pisikest palka enese kurnamisega lisaametikohtadel ei paista olevat võitlemist väärt siht. Küllap sellest ka allajäämine vaidluses. Küll aga tasub ametiühingutel võidelda tuletõrjujate väärikat äraelamist võimaldava palga eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles