Soolole rõhuv folk lubab eksootilisi pillimehi

Janar Ala
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia pereansambel Cla Brazil.
Brasiilia pereansambel Cla Brazil. Foto: Viljandi folk

Suvi Viljandis tähendab kindlasti ka iga-aastast pärimusmuusikafestivali. Sel aastal lubavad korraldajad tulla välja kõigi aegade tugevaima programmiga.




Festivali teemaks on tänavu soolo. Seda seetõttu, et ürituse pealiku Ando Kivibergi sõnul on Eesti uuemas pärimusmuusikas kõrgetasemelisi grupikoosseise juba ohtrasti. «Nüüd on aeg teha uus samm ja julgustada soliste, et nad oma individuaalsete oskustega välja tuleks ja nii inimesi võluda suudaks,» lisas ta.



Pealik Kiviberg rõhutas, et pärismuusika on traditsiooniliselt soolokunst ning väärtustab pillimehi nende individuaalsete oskuste pärast. Seekordsed esinejadki on üles otsitud kultuuridest, kus soolomäng au sees.



Suurt uhkust tuntakse Indiast kohale saabuva sitarivirtuoosi Shubhendra Rao üle, kes on olnud ka kuulsa Ravi Shankari õpilane. Tema musitseerib koos tablamängija Sat­yayit Talkwariga. Brasiilia tantsukultuuri forro’t ja seda saatvat muusikat tutvustab Joao Pessoast, ühest Brasiilia kõige idapoolsemast linnast pärinev pereansambel Cla Brazil.



Forro on sealse kaasaegse kultuuri tähtis osa ning on pidevas muutuses. Selle juured arvatakse olevat Euroopa muusikastiilides. Üks tantsustiili päritolu seletavaid teooriaid räägib, et forro tuleb ingliskeelsest väljendist for all, see tähendab «kõigile». Nii reklaamiti Brasiilias 20. sajandi algul inglise raudteetöölistele suunatud tantsuõhtuid.



Moskva balalaikakunstnikku Aleksei Arhiporskit soovitavad ka festivali korraldajad mitte kahe silma vahele jätta. Tema on vene traditsioonilise muusikasündmuse,  balalaikamängu viinud hoopis uuele tasemele. Ta mängib improviseerides, suhtleb ohtralt publikuga, viskab laval vigureid, aga mänguoskust ei mineta.



Põhjamaades ei ole traditsioonilist löökriistamängustiili veel välja arenenud, ka Eestis mitte. Rütmipillid pole olnud traditsiooni osa. Oma mängustiili on leiutanud rootslane Petter Berndalen, kes võtab oma löökpilliarendustes šnitti viiulist.



Eesti esinejatest võib mainida näiteks Tiit Kikast, kes esineb kavaga «Kirev Kikas» ehk nagu ta ise ütleb: «Toimub populaarteaduslik katse teemal, mis saab siis, kui lisada rahvamuusikale kaks annust laserit, kaheksatuumaline protsessor, natuke MIDIt ja näpuotsaga baite.» Kikase show’l näeb ka laserkannelt.



Lisaks Zetod koos Lenna Kuurmaaga, Oort, Johanson ja Vennad ning palju muud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles