/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
Märgid USA majanduse paranemisest võivad olla liiga varased, ent võrdluses Eestiga, kus praegusel hetkel keegi ei julge öelda, et kriis on ületatud ja läheb paremaks, on sealsed arengud eeskuju väärivad. Kui USAs olukorras, kus majandus enam ise hakkama ei saa, riik sekkub, siis Eestis tõmbub eemale.
Kui majanduskasv püsib mitu kvartalit nullis, nimetatakse seda majanduskriisiks. Kui majandusnäitajad püsivad aga mitu aastat alla miinus 15 protsendi, siis on seda nimetatud Suureks Depressiooniks. Eesti esimese kvartali majanduslangus oli miinus 15,1 protsenti.
Kuna üks Suur Depressioon on maailmas möödunud sajandil üle elatud, siis vaadatakse ka seekordse kriisi puhul eeskuju otsivalt USA poole. Eestis aga püütakse väita, et tegelikult jätkub kõik ka USAs vanamoodi ning kriisist kasvatakse välja iseenesest.
USA pole iseeneslikku lahendust ootama jäänud. 17. veebruaril seadustas president Barack Obama 787 miljardi dollari suuruse majanduse elavdamise paketi. Meist üle 200 korra suurema rahvaarvuga riik kulutab majanduse elavdamiseks üldistatuna sada Eesti riigi aastaeelarvet. Kuid mastaapide erinevus ei vabanda Eesti passiivsust ja soovimatust ise langusest väljuda. Ka Eestil võiks olla oma «Obama pakett».
Paketi peamiseks eesmärgiks on luua ja säilitada töökohti. Põhimõte on lihtne: kui õnnestub taastada tarbimine riigi rahasüsti ja maksualanduste abil, siis loodetakse peatada ka järjest enamate ettevõtete sattumine pankroti äärele ning säilitatakse ohustatud töökohad.
USAs on üheks majanduse elavdamise plaani sambaks maksuleevendus esimeselt 8100 teenitud dollarilt. Samas lõpetatakse mitmed eelmise presidendi ajal tehtud maksukingitused kõige rikkamatele. Obama otsuse kohaselt tõstetakse üle 200 tuhande dollarise aastapalgaga inimeste tulumaksuaste 35 protsendi pealt taas 39,6 protsendile. Makse kogutakse neilt, kes on headel aegadel maksualandusest enim võitnud, samas kui valdav enamik töötajatest saab osa maksuleevendusest, sest maksuleevendus jätab enam raha kätte just väiksema sissetulekuga inimestele.
Obama poliitika lähtub sellest, et kui häda on suur, peab riigi abi olema lähedal. Kriisis töö ja paljudel juhtudel ka elukoha kaotanud inimestele ei pakuta vaid ümberõpet, vaid kümned miljardid dollarid lähevad toidutalongidele, perede eluasemekulude toetuseks ning sotsiaalkorterite ja öömajade programmile.
Eesti praegune valitsus on kogu aeg maksu kogunud ja kogub edasi, aga taandab ennast inimeste raskustesse sattudes kohustustest. Ka tööpuuduse leevenduseks osatakse välja pakkuda vaid odavamat ja kiiremat koondamist. Selle, et valitsus peaks oma kohustuseks pidama ka töökohtade loomist, meie parempoolne võimuliit välistab.
Keskvalitsuse eelarvest toetatakse ka osariike, et need säilitaks õpetajate, päästetöötajate ja politseinike tööhõive. Eestis võeti poole aasta pealt linnadelt ja valdadelt märkimisväärne osa nende maksutulust valitsuse eelarveaugu katteks, samuti on õpetajad, politseinikud ja päästjad langemas palgakärpe või koondamiste ohvriks.
Paljud praegu tegutsevad USA koolid on omal ajal ehitatud just Suure Depressiooni aegse abiprogrammi raames. Sarnane on plaan ka seitse kümnendit hiljem, kuid laiem, sest hõlmab ka õpilaste toetusi.
«Obama pakett» on taganud selle, et nõudluse kadumise täidab riiklik tellimus. Riigi sekkumine hoiab alles töökohad ning tagab maksulaekumised. Riigi tegevusetuse korral oleks USA läinudsügisene ootus, et tuleb suurim majanduskriis pärast Suurt Depressiooni, isetäituvaks tõeks saanud. Nüüd on aga optimistidel võimalik ennustada, et USAd ootab järgmisel aastal ees parem majandusseis kui käesoleval.
Eesti puhul on aga iga kärbe majanduslangust kiirendanud ning prognoosid ütlevad, et järgmine aasta tuleb raskem kui tänavune.