Kuigi keeleinspektsioon on ajakirjandusväljaannete keelekasutust jälginud, puudus seni alus õigekirjaga hädas oleva väljaande karistamiseks. Uus keeleseaduse eelnõu aga kohustab meediat kirjakeele normist kinni pidama.
Seaduselünk sunnib keeleseadust karmistama
28. juuli 2009, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmisel aastal oli Eesti Päevalehega vägikaikavedu, jutt käis online-väljaandest, kus oli kirjakeele normile mittevastav keelekasutus. Midagi teha ei saanudki, sest selgus, et võibki nii laulda, nagu nokk loodud on,» põhjendas meediale keelenõuete kehtestamist haridus- ja teadusministeeriumi keeletalituse peaekspert Riina Reinthal, uue keeleseaduse üks koostajatest.
Toonase vaidluse ajal selgus, et praegu kehtiva keeleseaduse kohaselt pole võimalik veebiväljaandelt korrektset keelekasutust nõuda, kuna tegemist on äriühinguga. Nõue õigesti kirjutada kehtis seni vaid riiklikele väljaannetele.
Seadusemuudatust on Reinthali sõnul vaja selleks, et kõigile oleks selge – meediaväljaannetes tuhandete inimeste silme ette jõudev tekst peab olema korrektne. Juhul kui see aga nii ei ole, siis peab olema võimalus sellele eksimusele tähelepanu juhtida.
«Ajakirjanduse mõju on võimas, selle vastu ei saa keegi, kuid asja mõte on, et mõju väljenduks ka korrektses keeles,» rõhutas Reinthal. «Kui me ise oma keelt ei hoia, ei hoia seda mitte keegi.»
Kuidas hakatakse pärast eelnõu seaduseks saamist keelekasutust ajalehtedes ja -kirjades kontrollima, ei osanud haridusministeeriumis töötav Reinthal öelda. Tema sõnul on see keeleinspektsiooni ülesanne. Lauskontrolli tema sõnul siiski ilmselt tegema ei hakata.
Keeleinspektsiooni nõuniku Hele Pärna sõnul jätkavad nad pärast seaduse jõustumist ilmselt senist praktikat ehk reageerivad neile esitatud kaebustele.
Pärna hinnangul on seadusemuudatust eelkõige vaja selleks, et kutsuda ajalehetoimetajaid tähelepanelikumalt oma väljaande keelekasutusse suhtuma. «Loodan, et sellise nõude seadusse kirjutamine parandab olukorda iseenesest,» lisas ta.
Ajakirjanduse kontrollimiseks peaks inspektsioon Pärna hinnangul võtma tööle eraldi inimese. «Praegu on meie töökoormus selletagi küllalt suur,» tõdes ta.
Millal uus keeleseadus jõustub, ei ole veel teada. Reinthali sõnul loodavad eelnõu koostajad selle sügisel valitsusele esitada. Seni saavad kõik soovijad sellega osalusveebis tutvuda ning ettepanekuid teha.
Keeleseaduse eelnõu
• Üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaannete, sh veebiväljaannete keelekasutus peab vastama kirjakeele normile.
• Kirjakeele normi nõuded ei kehti ajakirjandusväljaandes avaldatava kunstilise teksti suhtes. Piirkondliku levikuga ajakirjandusväljaannetes võib kasutada eesti keele piirkondlikku erikuju.
• Eestikeelsetes tele- ja raadiosaadetes tuleb kasutada korrektset eesti keelt.
• Eesti keele kasutamise nõude või kirjakeele normi rikkumise eest ajakirjandusväljaannetes karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Juriidilisele isikule on trahv kuni 20 000 krooni.
Arvamus
Jaan Kaplinski
kirjanik:
Oma arvamuse uue eelnõu kohta on osalusveebi postitanud kirjanik Jaan Kaplinski.
Keelekorraldamine on läinud üle mõistliku piiri. Olen tüdinud vaidlemast keeletoimetajatega, kes arvavad, et võivad ka Jaan Kaplinski kirjutatut parandada. Ma ise arvan, et minu teksti võiks parandada keegi, kes kirjutab ilusamini ja paremini kui mina. Ja kellel on sinna juurde ka keeleteadusest paremad teadmised. Pole sellist inimest kohanud. Kui «korrektsema keele», teisiti öeldes kroonukeele pääle surumine teeb selle keeleseadusega sammu edasi, lõpetan lihtsalt eesti keeles kirjutamise. Kirjutagu keeletoimetajad ja keelekorraldajad ise. Ma ole uma tüü tennü ja ku viil kirota, sis võro, vinne või inglise keelen – tan ole-i kroonukiil viil kõgõkorgõmbas ülendet.