Juhtkiri: käibemaksutüli

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käibemaks läheb veel maha...
Käibemaks läheb veel maha... Foto: Urmas Nemvalts
Kahe halva võimaluse korral tuleb leida kompromiss

Täna arutab riigikogu, mida ette võtta viimastel nädalatel sündinud käibemaksutüli lahendamiseks. Kõigest neli päeva pärast seaduse jõustumist kehtima hakanud käibemaksutõus pahandas lisakulutusi tegema sunnitud ettevõtjaid, kes pidid lühikese ajaga hinnasildid ja infosüsteemid kauplustes ümber korraldama. Nüüd peab riigikogu otsustama, kas õiguskantsleri hinnang seadusele kui põhiseadusvastasele on õigustatud, ja kui, siis mida edasi teha.

Tõele näkku vaadates, väga palju teha ei olegi, sest head lahendust ei ole. Nii status quo säilitamine ilma vastutulekuta ettevõtjatele kui ka seaduse tagasimuutmine oleksid mõlemad halvad võimalused. Kui Tederi ettepanek tagasi lükatakse, tähendab see asja jõudmist riigikohtusse, mis võib riigi jaoks halvima stsenaariumina tuua kaasa nõude hüvitada ettevõtjatele alusetult küsitud kaks protsenti käibemaksu.

Käibemaksu alandamine endisele tasemele tekitaks aga tarbetu segaduse ja uued eelarveprobleemid. Isegi kui käibemaksu langetamine aset leiaks, mis on valitsusliidu vastuseisu tõttu üsna ebatõenäoline, ei tooks see tõenäoliselt tarbijale kaasa hinnalangust. On väga vähetõenäoline, et poepidajad hinnasilte taas ümber trükkima hakkaksid, seda enam, et lisakulutused ümberkorralduste näol on korra juba tehtud.

Omaette probleem on see, et kiirustamise märke on kandnud paljud riigikogu viimase poole aasta otsused, nii ka kõnealune 22 seadust muutnud seadus. Sellise kiiruga valminud juriidilise terviktootega seati keerulisse olukorda ka seaduse välja kuulutamise üle otsustama pidanud president, kellel oli valida, kas jätta seadus ühe liiglühikese tähtaja tõttu välja kuulutamata ja riskida nii riigi teise negatiivse lisaeelarve saatusega või seadus tervikuna välja kuulutada.

Kuid tuleb tunnistada, et riigi jaoks ongi tegemist veidi erandliku ajaga. Sedasama tõdes ka õiguskantsleriga eriarvamusele jäänud riigikogu põhiseaduskomisjon – riik on kriisis ja seetõttu on mõistetav, et otsuseid tehakse lühema etteteatamisajaga, kui see tavaolukorras õige oleks.

Kõige mõistlikum oleks kahe halva valiku asemel valida kompromissi kasuks. Tõenäoliselt aitaks olukorra lahendada otsus hüvitada ettevõtetele kiire käibemaksutõusu tõttu tehtud lisakulutused. Tõsi, see tekitab samuti üksjagu administratiivset sekeldust nii riigi kui ka ettevõtete poolel, kuid aitaks ehk vältida kohtuvaidlusi.

Kuigi põhiseadus ei ütle täpselt, milline just peaks mõistlik etteteatamise aeg olema, tähendaks kuid kestev kohus riigile teadmatust tulevaste kulutuste suhtes. Tõenäoliselt ei tuleks riigikohtu otsus enne aasta lõppu, praegu aga on teadmatus tulevastest kulutustest luksus, mida riik endale lubada ei saa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles