«20. sajandi mõttevoolud»
Toimetanud Epp Annus
Sarja «Heuremata» kolmas raamat
974 lk
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tallinn-Tartu, 2009
Teadusraamatute taevasse kerkis uus särav täiskuu
6. august 2009, 00:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar päeva tagasi trükist tulnud tüseda moega «20. sajandi mõttevoolud» on erakordne raamat. See on veel tavatum kui taevaste nähtuste hulgas kuuvarjutus, mis juhtumisi sattus selle monograafia esitlemisega samale kuupäevale.
Peaaegu tuhat lehekülge kõvade kaante vahele toimetanud Epp Annus võib täna Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi auväärses valges saalis kõnelda valminud kaalukast monograafiast säravi silmi ja varjamatu uhkusega.
«Ma olen üsna kindel, et Eesti humanitaarias meie ettevõtmisele samalaadseid kõrvale panna ei ole,» märgib ta.
33 autorit kirjutamas 47 sisukat, süvenevat, põhjalikku miniuurimust ühe sisuühtse ettevõtmise raames... (Muide, autoriteks on enamasti noored kirjutajad, kusjuures vaid kahe autori sünniaastad ei mahu aastate 1966 ja 1983 vahele.)
Toimetaja imestab
«Kuidas me küll sellega hakkama saime?» imestab toimetaja isegi. «Eriti kui arvestada, et nii mõnegi meie kogumikus käsitletud filosoofi puhul polnud senini eesti keeles avaldatud mitte ühtegi süvenenud käsitlust, ka mitte ühtegi tõlketeksti.»
Nõndasamuti nagu täna öösel mõniteist minutit pärast kuuvarjutust täielikkuse faasi jõudnud taevane kuuketas suudab anda tugevat valgust maalastele, võib valgustada ka «20. sajandi mõttevoolud» teed neile, kes seda soovivad.
Filosoofiahuvilisel, kes pole sattunud filosoofiat õppima, on toimetaja sõnul nüüd juures üks oluline tugipunkt, millest lähtudes valida oma teed võimalikes mõttemaastikes.
«Kindlasti hakkavad seda raamatut, vahest tüdimusenigi, lugema humanitaaralade üliõpilased,» lisab ta. «Aga kõnekas on ka fakt, et algtõuge selle raamatu kirjutamiseks tuli kooliõpetajailt, humanitaaralade koolmeistreilt, kes tundsid, et aeg-ajalt ei saa mööda filosoofilise kõrvalepõiketa.»
Raamatu sissejuhatuses rõhutab toimetaja, et monograafia eesmärk ei ole kõnelda filosoofiast filosoofidele (kuigi seda teeb see raamat samuti). Peaasjaks on kõnelda filosoofiast kui 20. sajandi ning sealt edasi ka nüüdisaja kultuuri ja ühiskonna lahutamatust, kuigi sageli nähtamatuks jäävast osast.
«Ehk jõuab just selle raamatu abil veel mõne lugejani arusaam, et mõtelda on mõnus. Et kõike, mis meie ümber toimub, tasub vahel vaadata kriitilise kõrvalpilguga,» loodab Annus.
Kolm esimest raamatut
«20. sajandi mõttevoolud» ilmus Tartu Ülikooli Kirjastuse üllitisena eelretsenseeritud humanitaarteaduslike monograafiate sarjas «Heuremata».
Kirjastuse direktor Vaiko Tigane on välja arvutanud, et paar päeva tagasi parimatesse kauplustesse viidud raamatu kogu tuhandeline tiraaž kaalub 1,7 tonni. «Muidugi on see raamat kaalukas ka sisuliselt ja olemuslikult,» nendib ta. «Kogu sari on aga põhjapaneva tähendusega. Selles valdkonnas oli Eestis tühi koht.»
Sarja kolleegiumi liikme Luule Epneri selgituse kohaselt on «Heuremata» asutustevaheline ettevõtmine, mille üks eesmärke on püüe eesti humanitaare koondada ja ühendada, teha laiapõhjalist koostööd.
Teaduslikku kolleegiumisse ja autorite hulka kuulub uurijaid Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Kirjandusmuuseumist ja mujaltki. «Oluline on ka see, et tegemist on teadusliku sarjaga, kus latt on seatud kaunis kõrgele,» lisab Epner.
Tänavu kevadel ilmus sarja kaks esimest raamatut: Boris Bernsteini «Visuaalne kujund ja kunstimaailm. Ajaloo polüfoonia» ja Katrin Kivimaa «Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850–2000».
Täna esitletava kolmanda raamatu lõppu on tänusõnadesse märgitud, et selle koostamise idee võttis selgemad piirjooned aastal 2005 Nüpli kevadkoolis, mille peakorraldaja oli Marin Laak. Järgmisena – veel tänavu – toob «Heuremata» lugejate ette Peeter Toropi monograafia «Tõlge ja kultuur».
Teose esitlus on täna kell 16 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis Toomel.
Mis on raamatusari «Heuremata»?
«Heuremata» on eelretsenseeritavate humanitaarteaduslike monograafiate sari, mille nimi tuleb kreekakeelsest sõnast eyrhmata (leiud, leidused).
Aastal 2005 algatatud sarja on tänini vedanud ja koordineerinud Piret Viires (Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum). Sarjas avaldatakse eesti või Eesti päritolu uurijate monograafiaid kirjandus-, teatri- ja kunstiteaduse, kultuuriteooria, semiootika jm alalt.
Sarja kolleegiumisse kuuluvad prof Cornelius Hasselblatt (Groningeni ülikool), väliseestlased prof Thomas Salumets ja prof Mardi Valgemäe ning eesti uurijad eri asutustest ja teadusaladelt – Jaak Kangilaski, Rein Veidemann, Sirje Olesk, Virve Sarapik, Jüri Talvet, Peeter Torop ja Luule Epner.
«Heurematat» finantseeris peamiselt riiklik programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu», praegu jätkub rahastamine uuest riiklikust programmist «Eesti keel ja kultuurimälu».
Tänavu kevadel ilmus sarja kaks esimest raamatut: Boris Bernsteini «Visuaalne kujund ja kunstimaailm. Ajaloo polüfoonia» (535 lk) ning Katrin Kivimaa «Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850–2000» (215 lk + 24 lk värvilisi reprosid). (PM)