Britid kogunesid eile sõjaväelisele matusele, et viimsele teekonnale saata 111-aastane Harry Patch, viimane elus olnud Esimese maailmasõja lahingutes osalenud sõdur.
Britid matsid viimase inglasest esimese ilmasõja veterani
7. august 2009, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhanded Edela-Inglismaale Somerseti Wellsi katedraali juurde kogunenud inimesed kuulsid, kuidas kirikukellad lõid ligi tund aega järjest – 111 korda, lahkunud veterani iga eluaasta kohta. The Timesi teatel osales ärasaatmisel ka Suurbritannia armee juht Richard Dannat.
Patch sattus läänerindele 18-aastaselt. Ta kaotas seal mitu head sõpra ja sai lõpuks ka ise nii tõsiselt vigastada, et saadeti koju. Kuni oma 100. eluaastani keeldus Patch sõjamälestusi rääkimast. Alles siis nõustus ta jutustama oma kogemustest BBC-le.
Tema lugude hulgas oli ka kirjeldus hetkest, kui ta sattus silmitsi Saksa sõduriga. Patchi sõnul meenus talle tolles olukorras viies käsk «Sina ei tohi tappa». Ja ta otsustas käituda vastavalt piiblis öeldule, tulistades sakslast õlga, mis sundis tolle oma relva käest maha laskma.
«Mul oli otsuse langetamiseks umbes viis sekundit,» jutustas veteran. «Ma võtsin ta rivist maha, kuid ma ei tapnud teda.»
2004. aasta novembris kohtus toona 106-aastane Patch endast aasta vanema Esimese maailmasõja veterani Charles Kuentziga, kes teenis Saksa poolel.
«Enne Saksa sõduriga kohtumist oli minus mõningaid kahtlusi,» tunnistas Patch hiljem. «Herr Kuentz oli aga tegelikult väga meeldiv härrasmees. Ta on täielikult ühendatud Euroopa ja rahu poolt – nagu mina.»
Rahvuselt prantslane Kuentz kinkis Patchile karbi Alsace’i küpsiseid, Patch talle vastu pudeli Somerseti siidrit.
2005. aastal väljendas Patch häälekalt oma vastumeelsust kavale ehitada Põhja-Prantsusmaale üle Esimese maailmasõja haudade kiirtee.
Nüüd viimaseks elusolevaks esimese ilmasõja ajal Briti vägedes teeninud meheks jäänud 108-aastane austraallane Claude Choules võttis AFP andmeil teate Patchi surmast vastu rahulikult. «Nendeni, kes ootavad ja ootavad, jõuab kõik,» ütles mereväes teeninud Choules ühele oma kodumaa lehele.
Lisaks Choulesile on elus veel kaks Esimese maailmasõja veterani: 108-aastane ameeriklane Frank Buckles ja 109-aastane kanadalane John Babcock. Ükski neist kolmest reaalset lahingutegevust ilmasõjas aga ei näinud.
Harry Patch
• 17.06.1898–25.07.2009
• Lahkus koolist 15-aastasena ja asus tööle torumehena.
• 1916–1918 teenis Briti armees. 1917. aasta 22. septembril sai vigastada mürsuplahvatuses, mis nõudis kolme tema kaaslase elu, hiljem nimetas ta 22. septembrit oma isiklikuks mälestuspäevaks.