Kai Eide: Afganistan aastal 2009 – kas pöördepunkt?

NATO Afganistanis. Foto: AFP / Scanpix

ÜRO peasekretäri eriesindaja Afganistanis Kai Eide leiab riigi olevat keerukas, kuid kaugeltki mitte lootusetus seisus.

Praegu paelub Afganistan rahvusvahelise kogukonna tähelepanu kahel põhjusel. Esimeseks neist on 20. augustil toimuvad presidendi- ja provintsivalimised ning teiseks Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama algatatud vägede arvu suurendamisele järgnenud koalitsioonivägede suurpealetung riigi lõunaosas.

Mõlemad illustreerivad keerulist olukorda riigis, kus demokraatlike institutsioonide kindlustamise püüdlused ning ambitsioonika tegevuskava edendamine käivad käsikäes sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on visade mässuliste taltsutamine.

Valimised

20. augustil toimuvad valimised, teised pärast Talibani kukutamist ning esimesed Afganistani korraldatud valimised alates 1970. aastatest, mis tähendavad enamat kui vaid Afganistani tulevase valitsuse ja poliitilise juhtkonna määramist.

Need valimised on tähtsaks sammuks teel, mille lõppsihiks on tugevdada inimeste usku demokraatlikku protsessi, kindlustada veelgi riigi demokraatlikke institutsioone ning tagada seaduslikul alusel põhinev riigi juhtkond. Valimisinstitutsioonid on üles ehitatud muljetavaldava kiirusega, kuid valimisprotsess ise on konfliktidest räsitud riigis veel üsna habras.

ÜRO ja afgaanide koostöö eesmärgiks on kindlustada tegutsemiseks soodne pinnas ning tagada usaldusväärne ja kõiki hõlmav valimisprotsess, mille tulemused oleksid afgaanidele vastuvõetavad. Olen pöördunud palvega kõigi kandidaatide poole kandideerida väärikalt ning vältida sütitavaid sõnavõtte, mis võiksid inimesi vägivallale ärgitada, tuletades neile meelde, et kandidaatidena on nende ühiseks vastutuseks kindlustada valimised, mis viivad demokraatlikult valitud institutsioonide tugevnemiseni.

ÜRO abimissioon Afganistanis (UNAMA) on samuti pöördunud valitsusasutuste ja -ametnike poole palvega vältida sekkumist kõigi valimisprotsessi etappide ajal, kaitstes sel moel riigiasutuste ausust, mida toetab täiendavalt ka presidendi dekreet, mis keelab valitsuse sekkumise valimistesse. Oleme nende nõudmiste täitmist pingsalt jälginud ning esinenud rikkumised lahendanud.

Lisaks sellele oleme – erandeid tegemata – kõigile valijatele ja Afganistani kodanikele südamele pannud, et nad protsessist kindlasti osa võtaksid ning kasutaksid oma poliitilise eelistuse väljendamiseks poolthääli, mitte püssikuule. Ennekõike on tegu ju ikkagi nende valimistega.

Julgeolek

Julgeolekuolukord on halvenenud ning turvaintsidentide arv on märgatavalt tõusnud. See on viinud Afganistanis viibivate rahvusvaheliste jõudude suurendamiseni, millesse on eriti tugevalt panustanud Ameerika Ühendriigid. On kriitilise tähtsusega, et sinna saadetavatel sõjajõududel oleks Afganistani kultuurist ja poliitilisest olukorrast hea ülevaade ning et välditaks tsiviilohvreid.

Tervitan rõõmuga kindral Mc­Chrystali pingutusi käitumistavade fundamentaalse muutmise vallas, mille tulemusena seatakse esikohale kohalike elanike turvalisus. Rahvusvaheline kogukond peab kindlustama oma praegusele ja tulevastele Afganistanis toimuvatele sõjalistele ettevõtmistele kohalike inimeste toetuse.

Lisaks sellele tuleb keskenduda Afganistani rahvaarmee ja Afganistani riikliku politsei rolli tugevdamisele. Hiljuti vastu võetud otsused volitatud armeeohvitseride ja politseinike arvu suurendamiseks tuleb nüüd ellu viia. See nõuab jätkusuutlikke finantseerimis- ja treeningprogramme, mis võimaldaksid afgaanidel lõppkokkuvõttes oma turvalisuse eest ise vastutama hakata.

Afganistan peidab 2009. aastal endas midagi palju enamat kui ainult valimiskampaaniat ning pingelist lahinguperioodi. Hästi juhituna pakub praegune olukord suuri võimalusi ning võib arengu ja abi koordineerimise vallas lausa pöördelise tähtsusega olla. Paljud viimaste kuude lootustandvad ja positiivsed edusammud, mis vajavad tagasilanguse vältimiseks meie pidevat tähelepanu ja tuge, on rahvusvahelisel kogukonnal kahjuks kahe silma vahele jäänud.

Valitsuse poolt ettevõtmistele antud hoog on muljetavaldav – julgeolekuasutuste täiendava kindlustamise, põllumajandusliku tootlikkuse parandamise, erasektori arendamise hõlbustamise, maksude kogumise tulemuslikkuse ning Afganistani teovõime ja institutsioonide tugevdamise vallas toimunud progress on ilmselge.

Võtmetähtsusega ministeeriumide töö rahvusvahelise kogukonnaga on professionaalsem, keskendunum ning paremini ette valmistatud. Rahvusvahelised rahastajad on omakorda hakanud mõistma, kui tähtis on töötada valitsuse kaudu, mitte sellest mööda hiilida.

Koordineerimise ja jälgimise ühendnõukogu (JCMB) kui strateegilise tegevuse koordineerija, ühise poliitika kujundaja, probleemide lahendaja ning Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise kogukonna omavahelise vastutuse kindlustamise keskse platvormi positsioon on viimasel ajal tuntavalt tugevnenud. Seda positiivset hoogu tuleb säilitada ning pärast valimisi edasi kanda ka teistesse valitsussektoritesse, et vältida paigalseisu ning elanikkonna pettumist.

Riik vajab tegevuskava

Pärast valimisi tuleb järgmiseks viieks aastaks välja töötada ambitsioonikas tegevuskava, mis liidaks usaldusväärse rahutagamisprotsessi üleüldise strateegiaga ning tooks lõppkokkuvõttes valitsus- ja põhiteenused provintsides elavatele inimestele lähemale.

Valitsus ja ÜRO viivad eelseisvate nädalate ja kuude jooksul läbi ulatuslikud puuduste hindamised, et välja selgitada esmajärjekorras tähelepanu vajavad konkreetsed tegevusvaldkonnad. Mitmed valimisjärgse tegevuskava punktid on juba selgumas.

Varsti pärast uue valitsuse ametisse nimetamist peab rahvusvaheline kogukond määratlema viisid, kuidas abistada Afganistani juhitavat protsessi, mille eesmärgiks on siseriiklik rahule ja ühtsusele üleskutsuv dialoog, mis ühendaks kõik Afganistani põhiseadust austavad ühiskondlikud grupid ning teeks lõpu killustatusele.

Teiseks tuleb märkimisväärselt tugevdada piirkondlikku juhtimist ja institutsioonide rajamist provintsi ja piirkondlikul tasandil. Just sellel tasandil toimub kontakt enamiku afgaanide ja nende valitsuse vahel, mille pakutavad teenused peavad rahvani jõudma. Just sellel tasandil otsustatakse lõppkokkuvõttes kogu Afganistani saatus. Eelnevaga seonduv kolmas teema puudutab vajadust kahekordistada Afganistani riigiteenistujate ja tsiviilhaldurite teovõime kindlustamiseks tehtavad pingutused nii Kabuli tasandil kui ka provintsides ja piirkondades üle kogu riigi.

Järgnevate kuude jooksul peame jätkama pingutusi piirkondliku koostöö ja infrastruktuuri arengu vallas algselt saavutatud edu suurendamiseks. Piirkondlikus koostöös peituv potentsiaal ulatub julgeolekusektorist palju kaugemale. Kaubandus, maavarad, energia- ja veemajandus võivad Afganistani ja naaberriigid ühendada vastastikku kasulikul viisil.

Peamistesse infrastruktuuri programmidesse, sh elektriliinidesse ja raudteedevõrgustikku investeerimine võib Afganistani muuta piirkondliku majandustegevuse koridoriks ning pakkuda Afganistani enda majanduslikuks arenguks hädavajalikke elemente. Nendes valdkondades peame olema palju ambitsioonikamad ning laiendama oma vaatevälja Afganistani geograafilistest lähipiiridest palju kaugemale.

Koos töötamine

Minevikus on rahastamise koordineerimist ja abi efektiivsust rahvusvahelistes ringkondades regulaarselt ja täiesti õigustatult kritiseeritud. Kuid siinkohal vaidleme endiselt teemade üle, mis on juba möödanik. Viimase paari kuu jooksul on olukord muutunud ning me näeme julgustavaid märke, nagu sisemiselt paremini koordineeritud Afganistani valitsus ja rahvusvaheline kogukond, mis on palju rohkem valmis ÜRO juhtimise all koostööd tegema.

Ameerika Ühendriigid on oma arengupoliitikad üle vaadanud ning näitavad üles suuremat valmidust hästi ettevalmistatud ja fokuseeritud Afganistani valitsuse programmide toetamiseks.

Rahastajad peavad olema täiesti valmis oma fondid valitsuse määratud prioriteetsetesse valdkondadesse suunama, et vältida abiprogrammide killustumist ning kindlustada olukord, kus areng ja abi jõuavad täies mahus kõigi Afganistani provintsideni.

Pöördepunkt

Käesolev aasta on Afganistani jaoks kriitiline. Kuigi seda on öeldud ka varem ning üldine julgeolekuseisukord tundub olevat halb, pakuvad praegused olud meile ka palju võimalusi. Pilt on kirjum kui kunagi varem. Kui jätkame hiljutise edu suunal liikumist ning juhime olukorda hästi, võib sellest aastast tõepoolest saada Afganistani pöördepunkt.

Uut teotahet täis valitsus, kompetentsemad Afganistani ministrid, tugevdatud Afganistani julgeolekuasutused, paremini koordineeritud rahvusvaheline kogukond, selgem plaan järgmiseks viieks aastaks ja rahvusvaheliste rahastajate jätkuv toetus annavad meile võimaluse tõelisteks muutusteks.