Elatisraha maksmisega jännis meeste arv jätkab kasvamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laps vajab isa ka pärast vanemate lahkuminekut.
Laps vajab isa ka pärast vanemate lahkuminekut. Foto: Caro / Scanpix

Lapsele elatisraha maksmisest hoidumise tõttu kriminaalsüüdistuse saanud meeste arv jätkab justiitsministeeriumi statistika järgi kasvamist ning ületab möödunud aasta näitaja juba viiendiku võrra.

Kui tänavuse aasta kahe esimese kuuga registreeris justiitsministeerium 50 lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise süüasja, mida oli mullusest 10 võrra rohkem, siis tänavu seitsme kuuga on selliseid kriminaalasju alustatud juba 196 ehk mullusest 35 võrra enam. Tegemist on tänavu ühe enam kasvanud kuriteoliigiga.

Põhja ringkonnaprokuratuuri andmetel on elatisraha tasumisest hoidumise tõttu kriminaaluurimise alla sattunud isikud reeglina kindla sissetulekuta, kes käivad juhutöödel.

Siiski on märgata, et pärast süüdimõistvat kohtuotsust on nende maksedistsipliin paranenud.

Karistusseadustik sätestab kuriteona elatisraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise, millest tulenevalt on kriminaaluurimise alla sattunud meeste puhul tõendatud, et nad pole sihilikult soovinud oma last seadusega sätestatud korras toetada.

Kriminaaluurimise alla sattunud meeste võlgnevused oma laste eest on prokuratuuri andmetel keskmiselt 20 000 ja 120 000 krooni vahel.

Enamik kriminaalasju on võimalik lahendada kasutades lihtmenetlusliike, kuid leidub ka üksikuid mehi, kes prokuratuuri esitatud süüdistusele kohtupingis ägedalt vastu vaidlevad.

Karistusseadustik näeb lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest ette kuni üheaastase vangistuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles