Eestis on koole, kus psühholoogina töötavad inimesed, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Haridusministeerium kardab, et need inimesed ei oska lapsi hädas aidata.
Koolides töötab hariduseta psühholooge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie ühing ei saa vastutada selle eest, mida inimene räägib ennast tööle pakkudes,» selgitas Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Kadri Järv-Mändoja. Kontrollima peab ametisse võtja ehk kohalik omavalitsus või kooli juhtkond.
Ühes Lõuna-Eesti gümnaasiumis tegutseb juba mitu aastat koolipsühholoogina inimene, kes on kõrgharidusega pedagoog, kuid on koolipsühholoogia bakalaureuseeksamil juba neli korda läbi kukkunud. Tema nimi on Postimehele teada, kuid jätame selle asjaosaliste huvides avaldamata.
Samas on koolidirektor olukorrast täiesti teadlik ning nimetas kõnealust naisterahvast igati tubliks inimeseks, kes teeb oma tööd hästi. Kohalik vallavanem lükkas vastutuse kõrvale sõnadega, et tema nimetab ametisse juhid, kes valivad omale ise alluvad.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingusse ei ole küll pöördutud konkreetsete kaebustega ebapädevate psühholoogide peale, kuid kõrvale jätta ei saa asjaolu, et ebaprofessionaalne nõustamine võib õpilastele pigem karuteene osutada.
Tallinna Nõmme gümnaasiumi nõustaja Eha Proos ütles, et kõik sõltub siiski konkreetsest inimesest, millised on tema hoiakud ja prioriteedid töös. «Raha eest saadavast haridusest on hoopis olulisem elukogemus ja haritus,» nentis Proos.
Koolipsühholoogide tegevus peab vastama kutsestandardile, mille väljatöötamisel on ka ühing osalenud. Töö eesmärgiks on laste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine ja konsulteerimine, samuti haridusasutuse töötajate abistamine, et kindlustada laste edasijõudmine. Tööülesannete hulgas on ka probleemide ennetamine ja hindamine ning vajadusel nõustamise ja konsulteerimise kaudu olukordadesse sekkumine.
Eespool nimetatud Lõuna-Eesti koolipsühholoog, kes haridust alles omandab, ütles, et konsulteerib pidevalt teiste psühholoogidega. «Üksi võib tõesti eksida, aga mina arutan probleeme kolleegidega,» rääkis ta.
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna arengutalituse peaspetsialisti Siiri Lepasaare sõnul ei piisa haridustee puudujääkide korvamiseks pelgalt koostööst professionaalidega, sest igaüks peab siiski ise vastama kvalifikatsiooninõuetele.
Kvalifikatsiooninõueteks on koolipsühholoogiaalane kõrgharidus või psühholoogiaalane kõrgharidus ning lisaks 160-tunnise koolipsühholoogia kursuse läbimine.
Lastepsühholoog Tiiu Arro leidis, et koolipsühholoogi töö turvalisuse aitab tagada kompetentsete spetsialistidega suhtlemine. Lisaks rõhutas ta, et kooli palgal oleval töötajal on raske olla alati täiesti neutraalne.
«Psühholoogi ülesandeks ei ole välja selgitada tõde. Oluline on töö tunnetega, selleks et tajuda tõelist probleemi,» sõnas Arro.
Koolipsühholoogi professionaalsus väljendub tema sõnul oskuses märgata õpilase vajadusi ja olukorda adekvaatselt hinnata, et ära tunda tegelikku kitsaskohta ning mitte võimendada ebaolulist.
Haridusministeeriumis on valmimas eelnõu, mis parandab koolipsühholoogi teenuse kättesaadavust, mis seni pole kuigi hea. Loomisel on õppenõustamiskeskused, kust abivajajad leiavad nii koolipsühholoogi kui eripedagoogi. «Siis ei pea väikestesse maakoolidesse võtma veerandkohaga töötajaid, vaid saab pädevad töötajad koondada vallakeskustesse,» märkis Lepasaar.