Analüütikud: Arctic Sea kaaperdamisega võisid olla seotud eriteenistused

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merendusuudiste portaali Maritime Bulletin-Sovfracht toimetaja Mihhail Voitenko
Merendusuudiste portaali Maritime Bulletin-Sovfracht toimetaja Mihhail Voitenko Foto: AP / Scanpix

Mitme analüütiku hinnangul võis kaaperdatud kaubalaeva Arctic Sea pardal olla salajane last ning laeva kaaperdamisega võisid olla seotud eriteenistused.


Merendusuudiste portaali Maritime Bulletin-Sovfracht toimetaja Mihhail Voitenko ütles uudisteagentuurile AP, et ta vestles öösel paari laeva pardal olnud meremehega ning oli pärast seda suuremas segaduses kui enne.

«Laeval olid kõik kaasaegsed sidevahendid ja alarmsüsteemid ning alus asus kaaperdamise ajal tavalise mobiilside levialas. Kuidas on võimalik sellistes tingimustes laeva kaaperdada ilma, et sellest tuleks ühtegi signaali,» küsis Voitenko.

Ta tõdes, et laeva leidmiseks korraldatud operatsioon maksis rohkem kui laev ja selle last kokku. 18-aastase Arctic Sea pardal oli 1,3 miljoni euro väärtuses puitu.
Voitenko sõnul kahtlustab ta, et laeva pardal oli deklareerimata last, millega olid seotud riiklikud huvid. Ta keeldus oma väidet täpsustamast.

Analüütik Julia Latõnina kirjutas teisipäeval võrguväljaandes Ježednevnõi Žurnal, et ta usub salajase veose olemasolu Arctic Sea pardal ning eriteenistuste osalemist laeva kaaperdamises. Latõnina märkis, et vähe aega enne kaaperdamist oli laev Venemaal Kaliningradis remondis.

Ta viitas laialt levinud spekulatsioonile, et Arctic Sea vedas salaja radioaktiivseid materjale. Võimalikust radioaktiivsest lastist Arctic Sea pardal kirjutasid eelmisel nädalal ka mitu Soome ajalehte. Soome võimud kinnitasid aga, et laeval ei olnud ohtlikku lasti, kuna alusele tehti enne sadamast väljumist kiirguskontroll.

Mitmed vaatlejad on viidanud Vene võimude pikale viivitusele, enne kui laeva otsima hakati. Venemaa president andis käsu juuli lõpus kadunud laeva otsingute alustamiseks alles 12. augustil.

Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov teatas teisipäeval, et kaubalaeva Arctic Sea kaaperdajate seas oli neli Eesti kodanikku, samuti Läti ja Venemaa kodanikud, teatas Interfax.

Serdjukovi sõnul on kaaperdajad kinni võetud.
Venemaa kaitseminister teatas Eesti kodanike väidetavast osalemisest kaubalaeva kaaperdamises teisipäeval president Dmitri Medvedevile tehtud ettekandes.

Uurimine selgitas, et 24. juulil kell 22 Eesti aja järgi sõitis kaubalaeva juurde kiirpaat, milles oli neli Eesti kodanikku, kaks Läti kodanikku ja kaks Venemaa kodanikku. Kaaperdajad tungisid kaubalaevale ja nõudsid meeskonnalt relvadega ähvardades oma nõudmiste täitmist, teatas Interfax viitega Serdjukovi ettekandele.

Arctic Sea lahkus 23. juulil Soomest, et suunduda Alžeeriasse Bejaia sadamasse. Laeva lastiks oli 6700 kuupmeetrit puitu hinnaga umbes 1,16 miljonit eurot. 28. juulil kadus laevaga side.

Esmaspäeval avastas Venemaa allveetõrjelaev Ladnõi Malta lipu all sõitnud kaubalaeva Arctic Sea Atlandi ookeanist Roheneemesaarte lähedalt. Ilma ühegi lasuta toimunud operatsiooni käigus vabastasid Venemaa mere- ja õhuväed kaaperdatud laeva 15-liikmelise Vene kodanikest meeskonna, teatas Interfax Serdjukovile viidates. Kaheksa laeva pardal olnud, kuid selle meeskonda mitte kuulunud isikut võeti vahi alla.

Nii välisminister Urmas Paet kui tema Läti kolleeg Maris Riekstinš kinnitasid teisipäeval, et ei ole saanud Venemaalt mingit infot oma kodanike kinnipidamise kohta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles