/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
«See on ikka uskumatu!» hüüatas Marju Retsja Märjamaalt. Urve Lõhmus Alatskivilt rõkkas:
«Super ju! Super.» See, mis neid kahte koolijuhti rõõmustama pani, oli Märjamaa gümnaasiumi ja Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli suur tõus kevadiste riigieksamite tulemuste põhjal koostatavas Eesti koolide edetabelis.
Märjamaa parandas mullusega võrreldes oma kohta kaks korda, 48ndalt 24ndaks, Alatskivi kool tegi aga veelgi suurema üleshüppe – 84. kohalt 32.-le.
Tänavuses koolide pingereas leiab eesotsast teisigi, kes eelmisel õppeaastal tunamullusega võrreldes märgatavalt ettepoole nihkusid. Näiteks Kadrina keskkool vahetas 67. koha 27. vastu, Sillamäe Kannuka kool 53. koha 28. vastu. Tallinna Õismäe vene lütseumi eelmise lennu eksamitulemused andsid Eestis 24. koha, sellekevadine lend jõudis oma resultaatidega aga koguni 11. kohale.
Kadrina keskkooli direktori asetäitja Ingrid Vaikmaa tunnistas, et kui äsja lõpetanud lend keskkooliteed alustas, võinuks nad õpilaste arvu poolest luua koguni kolm paralleeli, ent pärast õpilaste ja õpetajatega arupidamist otsustasid koolijuhid siiski kahe paralleeli kasuks. «Mõtlesime kvaliteedi peale,» selgitas ta.
Tänavuste lõpetajate heade tulemuste eest tuleb Vaikmaa väitel öelda suur tänu ennekõike õpetajatele. Näiteks bioloogia riigieksami korraliku keskmise summa 74,71 võlgnevad õpilased tema kinnitusel põhjalikule ja tublile Siret Pungile, tänu kellele on paljud läinud edasi tudeerima just seda eriala.
Vaikmaa enda noorem tütar Maarja, kes sai lõpukirjandi eest sada punkti, otsustas minna pärast Kadrina keskkooli lõpetamist edasi õppima semiootikat. Kahel vanemal lapsel on kõrgkool juba edukalt selja taga – ja seda Kadrina hariduse baasil, ütles ta uhkusega.
Aga ilmselt tuleb Kadrina kooli viimase lennu edu põhjusi otsida juba põhikoolis tehtud tugevast tööst, oletas Vaikmaa. Teisisõnu tähendab see, et pedagoogid on hoidnud teraselt silma peal, et keegi tundidest põhjuseta ei puuduks.
Ka Alatskivi keskkooli direktor Urve Lõhmus peab üheks paranenud tulemuste pandiks nõudlikkust õpilaste suhtes, mida nii mõnigi on pidanud kohati samasuguseks nagu Viiburi sõjakoolis. «Kui laps koolist puudub, saab vanem sellest isegi varem teada, kui laps koju jõuab,» tunnistas ta. «Ja kui peab koolis käima, siis jääb midagi ikka külge ka.»
Kuigi Tartumaal Peipsi järve lähedusse jääv Alatskivi on Lõhmuse kirjeldusel ääremaa, kus on raske elu ja palju vaeseid peresid, suutis üks neiu kooli ikkagi hõbemedaliga lõpetada ning kõrgkooli mineku plaani haudusid suvel kõik lõputunnistuse saanud.
Kaks Alatskivil põhikooli lõpetanut läksid edasi õppima Miina Härma gümnaasiumi, mis kevadiste tulemuste põhjal on Eestis paremuselt viies.
Sellegipoolest on Lõhmus märganud, et järjest rohkem õpihimulisi 10. klassi astujaid usaldab kohalikku Alatskivi kooli ega tiku ilmtingimata suurde linna gümnaasiumi.
«Ei ole nii, et maakoolis on väiksemad võimalused haridust omandada,» väitis ta. «Ennekõike on vaja kvalifitseeritud õpetajaid – see on raudne nõue. Ilma nendeta on raske säilitada maakoolis keskkooli osa.»
Edetabelis 24. kohale tõusnud Märjamaa gümnaasiumi lõpetasid kaks noort kevadel kuld- ja üks noor hõbemedaliga. Kuigi kool võttis tänavu 10. klassi vastu 57 õpilast, vaatab direktori asetäitja Marju Retsja enda sõnul kurvastusega, kuidas mitmeid teisi väikseid gümnaasiume ähvardatakse kaotada.
Erinevalt suurtest õppeasutustest, kus oma kooli tunne on teinekord raske tekkima, märkis ta, saavad väikse kooli õpilased loota õpetajate tugevamale toetusele, justkui väikses peres.
Seni kui Märjamaa gümnaasiumil pole põhjust õpilaste arvu pärast kurta, saab Retsja koos kolleegidega rõõmustada kooli heade eksamitulemuste üle, mis olid kevadel paremad kui näiteks Tartu Tamme gümnaasiumil, mille on lõpetanud peaminister Andrus Ansip ja Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik.
«See on kõva sõna,» kiitis Retsja oma õpilaste saadud 24. kohta. «Usun, et kooli imidžile annab see kõvasti juurde.»