Klaipeda ülikooli teadlased arvavad end olevat leidnud Eesti ranniku lähedal Teise maailmasõja ajal uppunud Leedu sõjalaeva Prezidentas Smetona.
Leedukad võisid Eestist leida oma esimese sõjalaeva vraki
27. august 2009, 19:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedulased suundusid eelmisel nädalal Leedu mereväe alusel Jotvingis Soome lahele, kus kahepäevase, koostöös Eesti meremuuseumi teaduritega ette võetud ekspeditsiooni tulemusel avastasid Eesti territoriaalvetest uppunud laeva vraki.
Klaipeda ülikooli rektor Vladas Žulkus ütles täna BNSile, et seekord on väga suur tõenäosus, et avastatud laevavrakk on tõepoolest Prezidentas A. Smetona, kuid hüpotees vajab ikkagi põhjalikku kontrollimist.
«Meil, leedulastel, kes tulid sõjalaevaga otsima Leedu esimest sõjalaeva, lihtsalt vedas - me otsisime ja leidsimegi. See tundub pisut müstilisena, kuid väga võimalik, et me leidsime just selle vraki,» ütles Žulkus.
Teadlastel seisab nüüd ees ülesanne tõestada, et leitud vrakk on just Leedu esimene sõjalaev. Rektori sõnul asub vrakk 83 meetri sügavusel ning sinna tuleb saata spetsiaalne tehnika. Samuti on vägagi tõenäoline, et laevakere on plahvatustega tugevasti moonutatud.
Eesti allveearheoloogid teatasid kahe aasta eest Prezidentas A. Smetona leidmisest, ent hiljem selgus, et see oli siiski teine alus.
Tolleaegse Leedu ainsa sõjalaeva hukukoht oli seni teada vaid umbkaudselt - 1945. aasta jaanuaris läks laev Helsingist merele, sattus Soome lahel miini otsa ja uppus.
Teiste allikate andmeil lasi Prezidentas Smetona põhja Saksa allveelaev U745.
1917. aastal Saksamaal ehitatud 60 meetri pikkuse laeva ostis Leedu 1926. aastal. Laev sai nime toonase presidendi Antanas Smetona järgi.
Leedu ainus sõjalaev valvas merepiiri, samuti kasutati seda riigipea jahina.
Kui Nõukogude Liit annekteeris Leedu, läks alus julgeolekujõudude käsutusse. Leedu lipp tõmmati alla, leedulastest meeskond kihutati minema ning sai uueks nimeks Pirmunas («eesrindlane»). Laeva kasutati ranniku kaitsmiseks ja miinide veeskamiseks.
1945. aasta algul saatis laev Helsingist Tallinna toimetatud kraanat ning sattus tõenäoliselt Saksa allveelaeva rünnaku alla.