Segadust, mida riigis elavate moslemite kehakatted prantslaste seas põhjustavad, iseloomustab asjaolu, et keelustada tahetakse rõivast, mida kannab vaid käputäis naisi.
Mosleminaiste rõivad tekitavad Prantsusmaal segadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunis moodustati parlamendis erikomisjon, mis arutab, kas ilmalikul Prantsusmaal tohiks ka edaspidi kanda burkat ehk Afganistanist pärit hõlsti, mis katab kogu naise keha ja näo, sealhulgas silmad, ning on üldjuhul sinist värvi.
Paraku jäeti tähelepanuta fakt, et burkat pole Prantsusmaal peaaegu mitte kunagi näha. Riikliku uuringu põhjal on kogu riigis vaid 367 naist, kes seda kannavad. Segaduse põhjuseks on asjaolu, et burkast rääkides peavad prantslased silmas hoopis niqab’i, mis on üldiselt musta värvi ning jätab silmad katmata.
Sellest hoolimata on just burkade keelustamiseks alanud kampaania taha lisaks vasakpoolsetele asunud ka võimulolevad paremtsentristid, kes näevad selles ohtu Prantsuse väärtustele ja naiste õigustele.
New York Timesi väitel näitab nn burkadebatt sealse ühiskonna sügavat ükskõiksust riigis elava moslemivähemuse suhtes ning peegeldab rahva hirmu, et traditsioonilised kodanikuõiguste, võrdsuse ja ilmalikkuse põhimõtted on löögi all.
Burkad vaid jäämäe tipp
Kommunistist parlamendisaadik ja ühtaegu Lyoni eeslinna Vénissieux’ meer André Gerin, kes «burkakomisjoni» moodustamise algatas, ütleb, et burka on Prantsusmaad ähvardava islamismi jäämäe tipp. Ta kirjutas valitsusele, et on aeg võtta selles küsimuses seisukoht, kuna tuhanded kodanikud näevad tänavatel oma loori taha vangistatud naisi.
Mõni päev hiljem teatas president Nicolas Sarkozy, et burka pole ususümbol, vaid märk naiste allasurumisest ning et see pole ilmalikul Prantsusmaal teretulnud. Ta ei selgitanud, kuidas kavatsetakse olukorda muuta või kas ta pooldab selle keelustamist.
Naiste vaba valik
Prantsuse ajakirjanduses on islamirõivastuse teemal elavalt mõtteid vahetatud. Lehtedes on ilmunud selgitavaid fotosid burka, niqab’i ja hijab’i (katmata nägu) erinevustest ning augustis jõudis ka Postimehe veergudele uudis ühest Pariisi basseinist, mille töötajad keelasid ühel prantslannal ujuda seal burkiini ehk lõdvalt kogu keha katva trikooga.
Niqab’i kandvad prantslannad ütlevad, et on teinud ise vaba valiku oma keha nõnda katta. Teised väidavad, et vastuolulise rõiva häbimärgistamine ja keelustamine ajendaks vaid suuremat arvu mosleminaisi neid protesti märgiks kandma.
New York Timesi teatel ei antud mullu ühele 32-aastasele mosleminaisele Prantsuse kodakondsust osaliselt sellepärast, et ta kandis niqab’i. Intervjuus ajalehele Le Monde ütles Faiza Silmi, et niqab’i kandmine oli pärast abiellumist tema valik: «Ärge uskuge hetkekski, et ma oma mehe ees lömitan! Mina olen see, kes dokumentide ja raha eest hoolt kannab.»
Paljude prantsuse moslemite jaoks on kogu arutelu piinlik ning õhutab ühiskonnas rassi- ja usuvaenu. «Pole muud kui segadus,» ütles Seine-Saint-Denis’ moslemiühingute liidu sekretär M’hammed Henniche New York Timesile. «Nad ei räägi niqab’i asemel burkast üldse mitte juhuslikult. Nad valisid sõna, mida seostatakse Afganistaniga, ning sellega kaasneb negatiivne ja hirmus pilt.»
«Isegi kui nad burka keelustavad, ei lõppe see seal,» arvas Henniche.
«Moslemivastaste seaduste koostamise järele on pidev nõudlus. Olukord võib muutuda päris tõsiseks ja ma kardan seda. Mul on tunne, et nad tahavad meile survet avaldada.»