Eesti organiseeritud tuletõrje 90. aastapäeva tähistamisel Estonia teatrisaalis sõna võtnud president Toomas Hendrik Ilves hoiatas poliitikuid liigsete eelarvekärbete eest, mis tooksid kaasa päästekomandode sulgemise.
Ilves hoiatas päästekomandode sulgemise eest
7. september 2009, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nagu politsei, piirivalve, kodakondsus- ja migratsiooniametnikud või kaitsepolitsei, on päästeamet osa sisejulgeoleku tervikust, millel – ja seda on oluline mõista – pole Euroopa Liidus enam vaid riigisisene roll,» vahendas presidendi kantselei pressiesindaja riigipea sõnu.
Ilves möönis, et globaalne majanduskriis pole puutumatult mööda läinud Eesti päästjatest – nende sissetulekuid on kärbitud nagu kõikjal riigis, nende eelarvet on vähendatud. Ent nende meeskond on alles, kuna kedagi ei ole koondatud.
«Kuid järgmised eelarve lõiked tähendaksid ka komandode sulgemisi. Suurim probleem tabaks siis maapiirkondi, kus päästeautode kohalejõudmine võtaks praegusest kordades rohkem aega,» ütles president Ilves. «See on piir, millest poliitikud ei tohi üle astuda. Sest see nõrgendaks Eesti sisejulgeolekut. See kärbiks inimeste turvatunnet ja lõikaks valusalt nende usku, et riik suudab neid kaitsta.»
Isegi «õhuke riik» peab täitma riigi ülesandeid, sõnas president. «Ja üks nendest on kodanike turvalisus. Kellelgi pole voli unustada, et riigieelarve raha on maksumaksja, mitte parlamendi, valitsuse või ministeeriumide raha. Ja inimesed maksavad riigile makse ikka selleks, et riik täidaks oma ülesandeid. Ennast korrates meenutan ma jälle, et üks riigi olulisi ülesandeid on kindlustada oma kodanike julgeolekut.»
Seega lasub valitsusel vastutus ka riigile majanduslikult raskel ajal kaitsta siseturvalisust hoidvaid ametnikke – ning seeläbi sisejulgeolekut ja kõiki oma kodanikke – sama söakalt, nagu näiteks kaitstakse emapalka, kõneles president Ilves.
«Meile räägitakse, et nii tõuseb paljude inimeste heaolu. Me eksitame sellega ennast, sest ei saa rääkida heaolust, kui sisejulgeolek muutub ebakindlamaks,» ütles riigipea. «Vaid turvaline riik muudab võimalikuks meist igaühe heaolu.»