Venemaa soostus laenama Venezuelale 2,2 miljardit dollarit (23,6 miljardit krooni), millega Lõuna-Ameerika naftariik kavatseb osta mitmesugust relvastust, ütles sotsialistlik riigipea Hugo Chavez eile.
Moskva laenas Venezuelale relvaostuks 2,2 miljardit dollarit
14. september 2009, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Chaveze sõnul lepiti tema eelmise nädala visiidil Moskvasse kokku tehingus, mis hõlmab 92 tanki ja S-300 raketisüsteemi, millega on võimalik alla tulistada hävituslennukeid ja tiibrakette.
«Peame tänama Vene valitsust, kes kiitis heaks 2,2 miljardi dollarilise laenu relvahankeks,» ütles Chavez oma iganädalases telesaates, kus ta siiski ei avalikustanud tehingu maksumust.
Naftat eksportival Venezuelal tekkisid sel aastal rahalised raskused madala naftahinna tõttu maailmaturul. Chaveze sõnul vajas Venezuela laenu, et vältida kärpeid tervishoiu- ja haridussüsteemis.
Viimastel aastatel on Venezuela ostnud Venemaalt enam kui nelja miljardi dollari väärtuses relvi, muuhulgas ka 24 Suhhoi hävitajat.
Kriitikute sõnul kannustab Venezuela selline tegevus teisi Ladina-Ameerika riike võidurelvastumisele. Chaveze sõnul on tegemist armee kaasajastamisega kaitse-eesmärkidel.
Venezuela on hetkel sügavas diplomaatilises kriisis Colombiaga, mis sõlmis USAga laiendatud baaside kasutamise leppe. Selle kohaselt saavad ameerika sõdurid kasutada uimastivastase võitluse ja vasaksissidega võitlemise tarbeks senise ühe sõjaväebaasi asemel seitset baasi riigi erinevates osades.
Washingtoni välispoliitika terav kriitik Chavez ütleb, et USA võib Colombia baasidest algatada rünnaku Venezuela vastu. See omakorda aga suurendab sõjaohu tõenäosust Lõuna-Ameerikas märgatavalt.
Chavez mainis saates, et ostetavate relvade seas on T-72 tüüpi tankid ning eri tüüpi raketid, nagu Buk-M2 ja S-300 maa-õhk tüüpi raketid. Viimaseid, mida tuntakse ka SA-20 nime all, peetakse üheks efektiivseimaks õhutõrjesüsteemiks, mis on võimeline jälgima korraga 100 sihtmärki. Hetkel on selgusetu, millal relvalast Venezuelasse jõuab.
Venemaa sõlmis S-300 süsteemi müügilepingu 2007. aastal ka Iraaniga, ent on selle kohaletoimetamisega USA ja Iisraeli vastuseisu tõttu venitanud. Viimaste hinnangul võib Teheran süsteemi kasutada oma vastuoluliste tuumarajatiste kaitsmiseks.
Eelmisel nädalal tõrjus Moskva kuuldusi, nagu oleks juulis Läänemerel väidetavalt kaaperdatud puidulastiga Arctic Sea vedanud S-300 süsteemi salajase relvalastina Iraanile.
Chavez kordas telesaates, et Venezuela eesmärgiks on arendada Venemaa kaasabil tuumaenergiat rahumeelseks otstarbeks. President lisas, et seisab vastu tuumarelvadele.