Mart Kadastik: Balti õhk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui neljapäeval Estonian Airiga Vilniusse lendasin, ootas meeldiv üllatus: nägus stjuardess pakkus nii süüa kui juua. Tasuta. Kui reedel lätlaste Air Balticuga tagasi Tallinna tulin, üllatused jätkusid: ka nemad meelitasid tee ja kohviga. Tasuta jooke polnud Air Baltic jaganud päevast, mil oli leedulaste FlyLALi maa peal seljatanud. Võitjal polnud enam mõtet pingutada.
Tasuta pardateenused ütlevad igale reisijale, kui tihe on turul konkurents. Praegu tunneb Air Baltic end Estonian Airist kindlamalt (ei pea pakkuma võileiba), kuid mitte rahulikult. Täielik rahu, mis võimaldaks teevee eest muretult raha küsida, õnnistab alles seda lennukompaniid, mille tiibadesse puhuvad tuule Balti riigid üheskoos. Vähemalt usuvad nii lätlased ja leedulased, kes ühise lennufirma idee esitasid.
Riigid lendavad mujalgi üheskoos. 1951. aastal asutasid Rootsi, Norra ja Taani valitsus konsortsiumi SAS. Kõige enam aktsiaid said rootslased, peakorteriks valiti Stockholm. Ent arvestada püüti kõigi rahvuslike huvidega. Selle kinnituseks fakt: Stockholm on Oslost küll kaks korda suurem, kuid reisijate arvult möödus norralaste Gardemoen rootslaste Arlanda lennuväljast.
Järeldus: Baltimaade ühine lennufirma ei peaks eelistama Riiat argumendiga «geograafiliselt keskel ja kõige suurem». Just seda – Tallinnast väljuvate otselendude väljasuretamist – Eestis kardetaksegi.
Meil on ka natuke põhjust oma võimalikke partnereid umbusaldada. Erinevad on nii meie keeled kui ärikultuur. Kuid on midagi veel olulisemat, mis takistab eestlasi igale Balti ühisideele hurraa hüüdmast. See on küsimus: kuhu me kuulume? Sama küsimuse esitas Soome ajakirjas Kanava hiljuti ka president Toomas Hendrik Ilves.
Ilves on veendunud, et identiteedid on ajas muutuvad – need kujunevad ja neid kujundatakse. Ta meenutab, et 1920. ja 1930. aastate Euroopa välispoliitilistes tekstides peeti Balti maadeks Eesti, Läti ja Leedu kõrval ka Soomet. Baltikumi praeguse identiteedi sünnitas Nõukogude Liit.
Lähiajalugu võib Balti maid omavahel siduda, kuid ka eraldada muust maailmast. Ilves usub rohkem Baltoskandia igipõlise identiteedi elujõudu. See ei tähenda lätlaste ja leedulaste upsakat kõrvaletõrjumist. Vastupidi, Baltoskandia ühtekuuluvus looks kõigile Läänemere rahvastele uusi võimalusi. Mitte ainult Eurovisiooni lauluvõistlusel.
Kuidas identiteedijutt kohandub Balti õhuruumi? Lihtsalt: kui me üksipäini tõesti ei jaksa, siis vajame midagi avaramat kui Air Baltic. Iseasi, kas Baltoskandia lennufirma kindlustaks meile ka tasuta võileiva.