Välisminister Urmas Paeti hinnangul peaks Euroopa raketikilp olema NATO infrastruktuuri osa ning seda puudutavad otsused tuleks vastu võtta alliansi sees, mitte kahepoolsete kokkulepetega.
Paet: raketikilp peaks olema NATO infrastruktuuri osa
18. september 2009, 19:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eilne (USA administratsiooni - BNS) otsus annab tugeva tõuke aruteludeks, millist kaitsekilpi Euroopa vajab,» ütles reedel Paet BNSile. Tema sõnul peaks sarnane oluline kaitseinfrastruktuur olema NATO infrastrukturi osa ning seetõttu tuleks vastavad otsused teha alliansi siseselt, mitte kahepoolsete lepetega.
Paet toonitas, et arutelud NATO infrastruktuuri üle peavad käima koos aruteludega alliansi uue strateegilise kontseptsiooni üle, sest tegemist on seotud teemadega. «Kahepoolne asjade ajamine ei olnud kõige õigem käik,» ütles ta ja kinnitas, et olulised infrastruktuuri langetavad otsused tuleks langetada alliansi siseselt.
Samas tõi Paet välja, et Obama otsus paneb Poola ja Tšehhi valitsused ebamugavasse olukorda, eriti arvestades asjaolu, et nende riikide avalik avamus oli raketikilbi vastu.
Kui USA ja Poola allkirjastasid ametlikult raketikilbileppe, mis andis Ühendriikidele võimaluse paigutada oma raketitõrjesüsteemi mõned elemendid Poola territooriumile, nimetas välisministeeriumi pressiesindaja positiivseks sammuks ning süsteemi täiendavalt turvalisust tagavaks elemendiks.
Paet ütles reedel, et seda kommentaari tuleb vaadata toonases kontekstis. Välisministri sõnul näitavad värsked analüüsid, et Iraan ei ole nähtavas tulevikus võimeline tootma rakette, mille tõrjumiseks raketikilp oli mõeldud. «Toonane otsus tugines Iraani toonastele kavadele,» selgitas Paet.
Ta märkis, et seismaks vastu nendele rakettidele, mida Iraan praegu arendab, on infrastruktuur olemas, ning need süsteemid vajavad vaid täiendamist.
Kommenteerides Venemaa reaktsioone Obama otsusele, sõnas Paet, et ta ei tahaks vaadata kõiki maailma probleeme ja nende lahendusi läbi Venemaa vaatenurga. «Me ei peaks tooma Venemaad põhikomponendina sisse igasse probleemi,» märkis ta.
USA president Barack Obama tegi neljapäeval teatavaks Ühendriikide uue raketitõrjeplaani Euroopale, Ida-Euroopa raketikilbist loobuda otsustanud Obama lubab liitlastele selle asemel tugevamaid ja kiiremaid kaitsesüsteeme.
Obama sõnul muutis ta meelt USA sõjaväejuhtide soovitusel keskenduda ohule, mida kätkevad endas Iraani lühi- ja keskmaaraketid.
USA president lisas raketitõrjetehnoloogia edusammudele osutades, et kasutusele on kavas võtta «maal ja merel paiknevad püüdurraketid ja neid toetavad andurid». Ta kinnitas NATO liitlastele, et USA kohandatud raketitõrjesüsteem Euroopas tagab nende julgeolekut paremini.
«Lihtsalt öeldes pakub meie uus raketitõrjesüsteem Euroopas tugevamat, targemat ja kiiremat kaitset Ameerika vägedele ja Ameerika liitlastele,» lausus Obama.
Moskva teatas, et tervitab Washingtoni otsust loobuda raketikilbist, mis komplitseeris USA püüdeid saavutada Venemaa toetust Afganistani sõjale, Iraani tuumaprogrammist loobuma mõjutamisele ning relvastuskontrolliplaanidele.