Briti väljaande Times Moskva korrespondendi Tony Halpini hinnangul võiks Moskva nüüd, kui Ühendriigid on Venemaaga vastuolusid tekitanud raketikilbi osas kokku leppinud, esitada NATO-le edasiste pingete vältimiseks ühinemistaotluse.
Times: Venemaa NATOs väldiks edasisi konflikte
29. september 2009, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel on lääneriikide ja Venemaa suhteid varjutanud alliansi laienemine Venemaa idapiiridele, mis on ärritanud Kremli võimueliiti, kirjutas Halpin, kelle hinnangul võimaldaks Venemaa liikmesus vältida edasisi lahkarvamusi lääneriikidega.
Ajakirjaniku hinnangul ei pea ühiseid väärtusi ja vastutust jagav allianss Venemaa soovi kohe rahuldama, sest isegi üksnes läbirääkimisprotsess võimaldaks suhteid parandada ja oleks Moskvale tugev stiimul, mis nõuaks kursimuutust ka Balti riikide, Ukraina, Gruusia ning Poola-suunalises poliitikas. Seda eelkõige seetõttu, et nende riikide toetus oleks Venemaa jaoks sõjalisse liitu pääsemise nimel keskse tähtsusega.
Halpini hinnangul tähendaks see katsumust ka NATO-le, sest Venemaa võimaliku liitumise korral laieneksid alliansi piirid põhjapoolkeral veelgi kaugemale ja see muudaks kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni globaalset stabiilsust taotlevaks liiduks.
Halpin märgib, et NATO uus peasekretär Anders Fogh Rasmussen märkis oma esimeses tähtsas välispoliitilises kõnes, et Venemaa ja NATO võiksid neid kumbagi ähvardavad julgeolekuohud koos üle vaadata, mis võimaldaks luua kindla aluse kahe poole tulevasele koostööle. Rasmusseni sõnul tuleks Venemaad positiivsemalt hõlmata ja kaasata aruteludesse, kuid Halpin pakub, et Venemaa liikmesus NATOs aitaks sellele veelgi kaasa.
Ajakirjaniku hinnangul julgustaks Venemaa sooviavaldus NATOt tulema vastu küll Moskva vajadustele saada julgeolekugarantiisid, kuid samas võimaldaks hajutada Ukraina kohal tekkinud pingeid, mis eelkõige keerlevad Musta mere laevastiku saatuse ümber. Sellist hüpoteesi peab Halpin võimalikuks juhul, kui Ukraina oleks samuti alliansi liige, sest NATO kollektiivse kaitse klauslit arvestades muutuks tüli baaside ümber mõttetuks.
Sama kehtib ka Venemaa baasidega Gruusia separatistlikes piirkondades Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Kui praegu puudub Kremlil vajadus neist loobuda, siis NATOsse pürgiv Venemaa peaks kaaluma, kas lääneliitlastes tuska tekitanud baasid kaaluvad üles NATO liikmestaatusest saadava tulu.
Halpin vihjab, et Venemaal oleks NATOga suhteid parandades võimalik ka kiiremas tempos viia läbi soovitud sõjajõudude moderniseerimine, mida on nõudnud Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev. Lisaks sellele annaks NATO liikmestaatus Venemaale garantii, et ühtki otsust, mis puudutab Euroopa kaitsesfääri, ei viida läbi ilma Kremli nõusolekuta, kirjutas Halpin.
Ajakirjanik meenutas 2001. aastal Sloveenias toimunud kohtumist Ühendriikide ekspresidendi George W. Bushi ja praeguse Vene valitsusjuhi Vladimir Putini vahel. Toona tegi Putin jahmatava avalduse, mille kohaselt soovis NSV Liit 1954. aastal NATO liikmeks saada, kuid allianss seisis sellele vastu. Kui Putinilt küsiti, kas Venemaa võiks NATOga liituda, vastas toonane president: «Miks mitte? Kui suurriigi president ütleb, et tahab näha Venemaad partnerina ja võib-olla isegi liitlasena, on see meie jaoks väga väärtuslik.»
Ühendriikide uue administratsiooni taotlus taaskäivitada pärast pingeid tekitanud raketikilbivaidlusi Venemaa-USA suhted pakub Venemaale võimaluse hinnata, kui kasulikuks võiks liikmelisus NATOs Moskva jaoks kujuneda. Ühtlasi võimaldaks alliansiga ühinemise taotlus purustada Venemaal loodud müüdi sellest, et NATO on Vene-vastane organisatsioon. Halpin väidab, et kui julgeolekumured on lahendatud, võiks demokraatia Venemaal hoopis teravama tähelepanu alla sattuda.