Põlvamaal on vald, kus eelneva nelja aasta jooksul on vallavanema kohuseid täitnud kuus inimest, volikogu on umbusaldanud oma vallavalitsust ning revisjonikomisjoni esimees nõuab kriisiajal volinikele jõulupreemiat. Seto žurnalist Igor Taro tutvustab seda valda.
Sedavõrd vikerkaarevärvilise poliitilise eluga vald on Mikitamäe Põlvamaal. Laiemas avalikkuses on Mikitamäe vald pärast eelmisi kohalikke valimisi kogunud kuulsust peamiselt vallavanemate vahetustega ning «kummikorteri» skandaaliga.
Kõige tuntum mikitamäelane on praegu tõenäoliselt Inara Luigas – kauaaegne vallavanem, aasta ema, esimene seto naissootska, veterinaar ja kirglik kokk.
2003. aastal lahkus Luigas Mikitamäe vallavanema kohalt parematele jahimaadele ning seejärel hakkasid kohalikus poliitikas tormituuled puhuma. Kord ühele, siis teisele poole, siis mõne vaikushetke järel hoopis kolmandasse suunda.
Pärast viimaseid valimisi väljus kunagisest Võhandu sovhoosikontorist ehk praegusest vallamajast endisi vallavanemaid nagu Vändrast saelaudu. Rahvas ei mäletagi enam kõikide nimesid ja omavahelistes vestlustes meenutatakse mõnda neist hoopis iseloomuomaduse järgi: nagu näiteks «müügimees» või «joodik».
Nüüd seisab Inara nimi taas Keskerakonna valimisnimekirjas. Kas aastatepikkune pagendus Toompeal on olnud nii ränk, et sunnib taas Mikitamäe pruuniks krohvitud kontorihoonesse?
«Riigikogust ma ära ei tule, aga kui saan niipalju hääli, et volikokku pääsen, siis annab see mulle selgema mandaadi edaspidi volikoguga tihedamalt suhelda,» põhjendab Inara Luigas kandideerimise otsust. «Ma ei saa küll volikogu tegevliikmeks, aga arvestan oma edasises tegevuses sellega, et rahvas on mulle sellise usalduse andnud. Pean ausamaks ja õigemaks kandideerida just oma kodukohas Mikitamäel, mitte näiteks kuskil Tallinnas.»
Tegelikult pole Luigas Mikitamäe vallast kunagi päriselt lahkunud, vaid on ka eemal olles kohalikul poliitikal kätt pulsil hoidnud. Ja mitte ainult pidulikel puhkudel või lindilõikamistel riigikogu liikmena tervitussõnu pajatades.
Eelmisel suvel ilmus vallavalitsuse häälekandja Poloda Helü veergudel
1. juulil 2008 sõlmitud koalitsioonileping, mille peamiseks sõnumiks oli, et selle osapoolteks olevad kaks poliitilist jõudu – Keskerakond ja valimisliit Mäe Vald – tulevad kohalikele valimistele ühtse nimekirjana. Koalitsioonileppele kirjutas alla ka riigikogu liige Inara Luigas, andes justkui mõista, et on selle seltskonna edasiseks patrooniks.
Vallarahva seas ringlesid kuulujutud lepinguga kaasas käinud «salaprotokollidest», millega olla määratud, mis hüvesid koostöö eest üks või teine osapool peab saama. Need oleks võinud jäädagi vaid juttudeks, kuid 2008. aasta lõpus, säästuaja kontekstis, sündisid volikogus veidrad otsused.
Kõigepealt lükkas seesama koalitsioon otsustavalt tagasi esimehe Raul Raidla ettepaneku kärpida volikogu hüvitisi aastatagusele tasemele. Eesti ühe vaesema valla volinike hüvitised paisusid 2007. aastal üüratult võrreldes isegi tunduvalt rikkamate naabervaldadega, näiteks Värska vallaga.
Pärast asja avalikustamist ajakirjanduses vähendati hüvitist sümboolselt – endise 500 krooni asemel saab volikogu lihtliige iga istungi pealt 433 krooni, komisjoni esimees 1950 asemel 1691, volikogu esimees 4850 asemel 4200 krooni hüvitist.
Arvud on aukartust äratavad ka praegu, sest erinevalt eelarvetsüklist käib tasude vähendamine poole aasta kaupa ja on ajutine. Justkui heidaksid Mikitamäe volinikud igal õhtul magama lootuses, et juba homme koidab uus ja veel võimsam majandusbuum. Kokku makstakse selle seltskonna ülalpidamiseks vallarahva taskust tänavu üle 260 000 krooni.
Aga see oli alles algus. Kui kohalike omavalitsuste eelarve taevasse ilmusid tumedad säästupilved ning vallavalitsus pidi koondama ametikohti ja valmistuma kõikehõlmavaks palgakärpeks, ei heidutanud see volinikke tegema ka risti vastupidiseid otsuseid. Nagu näiteks majandus- ja eelarvekomisjoni ettepanekul valvuri töökohta loomine Mikitamäe hooldekodusse, kuhu saigi palgale sama komisjoni esimees Feliks Raudkett.
Tähelepanuväärne on tõik, et Raudkett oli valimisliidu Mäe Vald eesotsas ja sai volikogu aseesimehe Sulo Nurmeotsa kinnitusel töökoha omamoodi kompensatsiooniks – see oligi hüve, millest sahistati vallas pärast Lüübnitsas sepistatud koalitsioonilepingut.
Luigas väidab, et see pole tõsi: «Midagi sellist lepingus ei olnud. Leppisime kokku valla tuleviku suhtes, aga valimisliidu Mäe Vald esindaja kasutas pahatahtlikult meie kokkulepet, surudes läbi sellise töökoha loomise.»
Praegune volikogu aseesimees Sulo Nurmeots, Luigase erakonnakaaslane, on siiski ajakirjanikule tunnistanud vastupidist. «Võib ka teatud mõttes niiviisi seda määratleda. Võib-olla on see Raudketile mingisugune kompensatsioon, aga samas on tahetud niiviisi, et ei oleks seda – kuis ma ütlen – kärplemist ja ärplemist ja kõike taolist. Nende valimisteni minna ja asi paika panna – selle nimel on koalitsioon ja need asjad tehtud.» Keda uskuda?
«Kärplemise ja ärplemise» meistrina end aastate jooksul tõestanud Feliks Raudkett on ka ise kunagi Keskerakonna fraktsiooni kuulunud. Kord korraldab ta umbusaldusavalduse, siis seab jälle sama inimese vallavanema kandidaadiks, lööb endisest nimekirjas lahku ja loob uue vaid selleks, et panna järjekordse koalitsioonileppega leivad ühte kappi. Vaadates paari viimast valimistsüklit, on see kujunemas mõne inimese firmamärgiks – kõigepealt jaguneda valimiste eel erinevatesse nimekirjadesse, distantseeruda minevikust ja seejärel taas otsast peale alustada.
Viimane skandaal sundis Luigast valimiste eel Raudketti taas üle parda heitma. Olgugi et volikogu häälekandja Poloda Helü eelmine number alles raporteeris koalitsioonilepingu edukast täitmisest, ütleb volikogu keskfraktsiooni mitteformaalne juht, et seda lepingut enam ei eksisteeri.
«Leping lõppes ära, kuna see ei toiminud,» ütleb Luigas. «Tunnistan, et see oli viga, ja loodan, et enam me selliseid vigu ei tee, vaid teeme koostööd kõigi teiste jõududega, kes soovivad valla elu paremale järjele viia.»
Valvurikoha toonud valimisliit Mäe Vald on praeguseks minevik ja Raudketist on saanud IRLi valimisnimekirja esinumber.
Nüüdseks pea kaks aastat kestnud «kodurahu», mille najal on püsinud ametis praegune vallavanem – Räpinast sisseostetud rahvaliitlane Inge Hirmo –, on rahapuuduses vaevlevale vallale juba praegu maksma läinud sadu tuhandeid kroone.
Ajaloost võib leida fakte, et Mikitamäe volikogu pole omade suhtes kunagi rahaga kitsi olnud. Näiteks 2003. aastal äkitselt omal soovil Soome tööle minna otsustanud toonasele vallavanemale Inara Luigasele määras volikogu preemia kuue kuu palga ulatuses – 69 631 krooni –, meenutas mõne aasta tagune Lõunaleht.
Luigas möönab, et isegi tema valijaid on pahandanud majanduskriisi ajal volinike nuumamine. «Näiteks kui vaadata meie valimislubadusi – selles osas inimesed on palju küsinud ja arvustanud seda teemat –, siis nende järgi peavad tulevikus kõik Mikitamäe vallaasutuste töökohad olema kindlasti põhjendatud ja vastavuses võimalustega.»
Kas Luigas kavatseb kurikuulsast valvurist pärast valimisi lahti saada?
«Kindlasti koondame selle ametikoha, kui saame häälte arvu kokku. Peaksime tegelikult läbi vaatama kogu selle paketi seoses vallatöötajate töötasude ja töökohtadega. Praegu on kogu see asi liiga jäik olnud, aga peame vaatama, millised on reaalsed Mikitamäe valla ressursid.»
Vallavanema astmepalk on Mikitamäe viimase volikogu määruse kohaselt 19 500 krooni, vallasekretäril 13 500 krooni, nõunikel 12 500 krooni. Töötasusid on vähendatud ajutiselt kümme protsenti. Need summad on oma häältega kinnitanud lisaks Mäe valla saadikutele ka keskerakondlased.
Setomaa põhjapoolseima valla palgamäärad ületavad lõunapoolsemaid 30–50 protsendiga, ilma et sellel oleks silmanähtavat põhjendust, nagu näiteks tormiliselt arenev ettevõtlus või suurenev elanike arv.
Kunagi aasta ema tiitli saanud Inara Luigas muutus oma suure seto sõlega justkui korraliku seto pereema koondkujuks. Samasugust sõlge on kujutatud Mikitamäe vallavolikogu esimehe töölaua kohal rippuval vapil, kus see kõrgub päikesena lainete kohal.
Kas tormiseid aegu kaasa toonud kooslus on tõesti möödanik?
«Kui Feliksil on häid ettepanekuid, mis on sisukad ja valla arenguks vajalikud, siis oleme valmis pidama läbirääkimisi, kuigi ettevaatlikuks on ta meid kindlasti teinud,» resümeeris Luigas. Tõeline poliitik.
• Rein Järvelill (SDE)
• Tarmo Tamm (Keskerakond)
• Karl Oberg (Hooliv Põlva)
• Koit Jostov (IRL)
• Meelis Mälberg (Reformierakond)
Allikas: vabariigi valimiskomisjon