Euroopa toiduamet kahtleb probiootikumide toimes

BBC andmetel vaatas amet läbi 180 probiootikumide kohta käivat väidet, kümme neist ei saanud tunnustust ja 170-l juhul olid tõendid ebapiisavad.

Peamiseks takistuseks tõendite leidmisel oli mittetäielik info – teadmata, millise bakteriga täpselt tegu, ei saa kontrollida, kas selle väidetav toime on ka teaduslikult tõestatud.

Ekspertide kogu juht Albert Flynn märkis, et see on juba mõnda aega probleemiks olnud. Probiootiliste toodete aktiivse koostisosa puhul annavad tootjad vaid nii-öelda perekonnanime ja jääb selgusetuks, mis bakter seal purgis või jogurtitopsis tegelikult on.

Flynn lisas selgituseks, et nende sõltumatu hinnang aitab ühelt poolt tarbijaid igapäevaste tervislike valikute tegemisel. Teisalt on see info aluseks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide otsustele, mis puudutavad toitumisalaseid väiteid ja nende kasutamist.

Euroopa toiduohutusamet sai komisjonilt ülesande anda oma hinnang rohkem kui 4000-le toitumisalasele väitele. Sel korral vaatas ekspertkogu üle 523 väidet, millest sai positiivse kinnituse kolmandik. Peamiselt olid tõstust leidnud väited seotud vitamiinide ja mineraalidega, rasvhapete ja kolesteroolitasemega ning suhkruvaba närimiskummi ja suutervise hoidmisega.

Euroopas tuntud jogurtijookide tootjate Actimel ja Yakut esitatud väiteid sel korral ei hinnatud. Yakuti esindaja ütles, et nende toodetes kasutatava bakteritüve kohta on hinnangut oodata alles järgmisel aastal.