Okupatsioonimuuseumi direktori Heiki Ahoneni sõnul võib leevenda Eesti venekeelse vähemusega seotud probleeme see, kui siia ja Venemaale hakkavad saabuma uued sisserändajad vaesematest riikidest.
Ahonen: uued immigrandid võivad Eestit ja Venemaad lepitada
5. oktoober 2009, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et Venemaa tunnistab üsna varsti, et kuulge, valged inimesed, ärme vaename teineteist,» pakkus Ahonen.
Tema hinnangul võib Venemaaga ühishuvi leidmine osutuda isegi lihtsamaks kui siinse venekeelse kogukonnaga leppimine.
«Kas Eesti vene vähemus seda suudab enda ajudesse sisse lüüa, et parem on eestlastega seljad kokku lüüa, on teine küsimus.»
Tema sõnul on see samas võtmeküsimus ja sõltub Eesti riigiasutuste tõhususest. «Tehnilised aspektid, et millised on eksamid ja protsessid, need on lahendatavad, kui on olemas mingi ühisarusaam.»
Ahoneni väitel on siinkohal oluline radikaalide marginaliseerimine. «Rahvuslased ja antirahvuslased saavad alati olema, küsimus on selles, kas nad on domineerivad või marginaalsed.»
Ta lisas, et sama probleemiga võitlevad ka ülejäänud riigid ning võib loota, et me suudame olla sama edukad.
Ahoneni hinnangul on oluline ka avaliku arvamuse kujundamine. «Praegu tundub, et see koosneb kahest poolest - eesti arvamusest ja mitte-eesti arvamusest -, mille peale päris mitmed poliitikud mängivad.»
Tema sõnul tuleb aru saada sellest, mis on praeguses Eestis võimalik ja mis mitte. «Tuleb leida ühisosa, ja sellest lähtuda, mitte uskuda võimatut.»