Londoni animafilmide festival, mis on Suurbritannia suurim ja olulisim, pühendas tänavu ühe 30 programmist ka Priit ja Olga Pärna uuemale loomingule – kavva kuulusid «Elu ilma Gabriella Ferrita» ja «Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli...».
Pärn(ad) fookuses, sedapuhku Londonis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel pidevalt eesti animatsiooni kaasanud festivali juhi Nag Vladermersky sõnul pole võimalik head festivali ilma teha. «Eesti animafilmitegijate teosed peegeldavad unikaalset suhtumist maailma asjadesse – veidrat, metafoorilist, mõnikord poliitilist, ja alati efektses kunstilises vormistuses.»
Aga ikkagi, miks just Pärn, kellele pühendatud retrospektiiv oli Londoni festivali kavas ka 2007? «Ta on üks maailma huvitavamatest animatsioonis tegutsejatest, kelle filmid on nii sisutihedad, et eeldavad mitmekordset vaatamist,» põhjendas festivali juht.
Pärnade eri juhatas Londonis sisse Malcolm Turner – Melbourne’i animafilmide festivali juht, kes oli «Elu ilma Gabriella Ferrita» valinud ka suvise Austraalia festivali kavva.
Turneri sõnul on imeteldav Priit Pärna suguse klassiku avatus uutele ideedele. «Viimastel aastatel tundus Pärna looming kuidagi heitlik – seda enam rõõmustab tema uus film, kus vanameister on end jälle leidnud, kinnitades ühtlasi oma kuulumist animatsiooni elavate klassikute sekka, kel on veel piisavalt püssirohtu salves.»
Turner tunnistas ka, et Melbourne’is tervitas publik filmi tormiliselt – mis tähendab seda, et vaimustuse kõrval tekitas see ka poleemikat ja kirglikku debatti internetis.
Festivali juhi Vladermersky resümee: pole kahtlustki, et eesti filmid kuuluvad ka järgmiste festivalide kavva. Väike riik – suur animatsioon!
----------------------------------------------------------------
Olga ja Priit Pärna «Elu ilma Gabriella Ferrita» sai äsja ka nimeka ANOBA auhinna, millega pärjatakse aasta parim Balti- ja Põhjamaade animafilm – seda nii loo jutustamise kui animatsiooni unikaalsuse, aga ka võrratu absurditunnetuse ning isolatsiooni, eraldumise, võõrandumise, lootuse ja armastuse teema käsitlemise eest, nagu rõhutas žürii.
Tegu on Põhjamaade ja Balti riikide kaheksa animafilmifestivali – Animated Dreamsi (Eesti), Cosmic Zoomi (Taani), Tindirindise (Leedu), Animatricksi (Soome) ja FIA (Rootsi) ning Fredrikstadi (Norra), Odense (Taani) ja Eksjö (Rootsi) – ühise auhinnaga.
Varem on samaga hakkama saanud Mati Kütt – «Une Instituudi» eest. (PM)