Paljud kultuurid üle maailma on suutnud püsima jääda tänu sellele, et nende seas leidus mehi ja naisi, kellel oli sõdalase vaim ja tahet võidelda ühise eesmärgi nimel – nii kõlab esimene lause mõne päeva eest USA merejalaväelaste veebilehele marines.mil postitatud uudisest, et Afganistanis Helmandi provintsis teenib nendega ka Eesti kompanii.
«Ma haaraksin kohe kinni võimalusest teenida tulevikus ükskõik millise Eesti üksusega ning mul on hea meel nende ligi kuue kuu üle, kui mul oli võimalus nendega õppida ja teenida,» teatab seal merejalaväe kapten Ross Schellhaas. Tema kogemus pärineb möödunud aastast, kui ta tegutses koos Eesti kompaniiga sealsamas Helmandis Now Zadi piirkonnas.
«Nad jagavad samu riske ja samu karme elamistingimusi ning neil pole kummagi asjaga mingit probleemi,» märgib major Mike D. Broyan praegu ameeriklaste väejuhatuse all oleva Estcoy-E kohta. «See ongi see, mida nad tahavad – meiega kaevikuis olla.»
Ka ameeriklastega Helmandis Delhi baasis töötav Eesti sideohvitser kapten Villiko Nurmoja tunnustab seal USA relvavendi. «USA merejalaväelastega koos töötamine on au, mis osale üksustele kunagi osaks ei lange,» märgib ta.
Nimelt teenivad tavapäraste rotatsioonidega Afganistani saadetavad kompaniid, nagu ka praegu Pimonis töötav Estcoy-8, Briti väejuhatuse all. Vaid sel suvel erandkorras presidendivalimisi turvama saadetud Estcoy-E läks sinna ameeriklaste juurde.
Artikkel märgib, et Eesti sõdurid võtsid septembri lõpus merejalaväelastelt üle Masoodi ja Shamshadi patrullbaasid ning jätkavad seal mässulistevastaseid operatsioone selle aasta lõpuni, kui merejalaväelased need kohad neilt taas üle võtavad.
Lisaks antakse merejalaväelastele lühike ülevaade Eestist.
Selles selgitatakse, et Eesti asub Kirde-Euroopas Venemaa piiri ääres ning sellele riigile pole konfliktid võõras nähtus – Teise maailmasõja tagajärjel läks see riik pärast lühikest Saksamaa okupatsiooni 50 aastaks Nõukogude Liidu alla. Pärast 1991. aastal iseseisvumist on Eesti aga osalenud Iraagi ja Afganistani missioonidel.