Monet ja teised maailmakuulsad prantslased Kumus

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eugène Boudini «Saint-Siméoni talu», umbes 1854–1857, õli, puu.
Eugène Boudini «Saint-Siméoni talu», umbes 1854–1857, õli, puu. Foto: Repro

Eestisse on jõudnud muljetavaldav kollektsioon «Normandia maalijad» – 19. sajandi tuntud kunstnike Theodore Géricault’, Eugène Boudini, Gustave Courbet’,


Jean-Baptiste-Camille Corot’,  Louis-Alexandre Dubourg’, Claude Monet’, Albert Marquet’, Raoul Dufy jpt loominguga.





Ainulaadset kunstikogu, mis hõlmab ajavahemikku 1750–1950, asus 1992. aastal koostama Alam-Normadia maavolikogu eesmärgiga soetada nende kunstnike pilte, kes olid Normadia rannikust ja maastikest võlutud.

Näituse avamisel viibinud ansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen kõneles: «Olen niisugust kaunist kunsti maailmas alati muuseumides vaatamas käinud, nüüd on see meile koju kätte toodud.»

19. sajandil toimusid prantsuse kunstis suured muutused – realism-naturalism, vabaõhumaal ja ka impressionism tõid maalikunsti tagasi nii natuuri, värvi kui ka valguse.

Maalimise viis nihkus tahaplaanile, ajaloo asemel eelistati jäädvustada olevikku ning esile kerkis maastikumaal. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda loodusest inspireeritud muljet.

Prantsuse kunstnikest köitis Normandia kõigepealt Jean-Baptiste Corot’d, Gustave Courbet’d, Constant Troyoni ja Eugène Boudini. Armastatud peatumiskohtadeks said Honfleur, Le Havre, hiljem Rouen.

19. sajandi keskel tekkis Honfleuri lähistele omanäoline kunstnike koloonia, mida tuntakse Saint-Siméoni talu nime all. Alates 1848. aastast kujunes see paljude prantsuse maastikumaalijate meeliskogunemiskohaks, kust siirduti Normandia loodusesse ilu otsima. Võõrastemajas peatusid ka need, kelle teosed on praegu Kumus eksponeeritud.

«Vabaduse vaim, mis seal valitses, viis kokku vägagi erinevaid kunstnikke. Igaüks haaras endale mõne looduse fragmendi: ühed maalisid õunapuid ja rahulikult istuvaid inimesi, teised avastasid maastikuvaateid,» kommenteerib näituse koostaja, Lille’i kunstimuuseumi peakuraator Alain Tapié. «Nad süüvisid oma motiivi seni, kuni avastasid selle saladuse ja maagia. Käsitsesid värve, vilistades kunsti tegemise headele tavadele, hulkusid mööda liivarandu ja ümbruskonna karjamaid.»

Rannavaadete kõrval köitsid maalijaid ka sisemaa linnad ja eriti Seine’i jõe vaated.

UUS NÄITUS
«Normandia maalijad»

Kumus 10. jaanuarini 2010

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles