Rogozin sarjas teravalt NATO laienemist

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin.
Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Venemaa alaline esindaja NATOs Dmitri Rogozin süüdistas lääne meedias avaldatud kirjutises allianssi Külma sõja propagandistliku retoorika evimises, mis tema arvates õõnestab koostööd selle blokiga ja globaalse julgeoleku tagamist ning isegi demokraatia kindlustamist Venemaal.

Rogozini hinnangul on kommunismi kokkuvarisemisega kadunud ära ka põhjused lääne vastasseisuks Venemaaga ning viimane on asunud euroopaliku demokraatia teele, võib lugeda tema arvamusloo, mis avaldati ajalehes International Herald Tribune.

 

NATO-Vene koostöö on tema sõnul paljudes valdkondades andnud juba positiivseid tulemusi, ent selliseid edusamme varjutavat jätkuvalt NATO vastuoluline soov laieneda ja võtta oma ridadesse ka Ukraina ja Gruusia.

 

Rogozin tõdes, et ta on oma uues ametis pidanud sageli kuulma NATO esindajate argumente, mis tegelikult kuuluvad Külma sõja propaganda kopitanud retoorika varasalve.

 

Venemaa alaline esindaja alliansis loetles seejuures üles terve rea dogmasid, mis tema arvates ohustavad kahe poole koostööd ja globaalse julgeoleku väljavaateid ning isegi demokraatia tsementeerimise protsessi Venemaal.

 

Esimeseks selliseks dogmaks peab Rogozin kinnitust, et NATO on demokraatlike riikide liit ning demokraatiad ei võitle teiste demokraatiatega. See on tema sõnul täiesti vale, kuna NATO olevat mitte demokraatiate, vaid hoopis sõjavägede liit.

 

Teise dogmana tuuakse artiklis välja väide, et NATO ja Venemaa on partnerid, mitte vaenlased. See tundub aga diplomaadi sõnul asjakohatuna, kui allianss lubab samal ajal vastu Moskva tahet oma ridadesse võtta Ukrainat ja Gruusiat.

 

Kolmandaks ebaõigeks dogmaks peab Rogozin selgitusi, et NATOga liitunud riigid parandavad suhteid ka Venemaaga, kuna tema hinnangul juhtub just vastupidine ning uued liikmed üritavad oma konflikte viia laiemale globaalsele tasandile. Ta tõi seejuures näiteks lihatüli Poolaga ja pronkssõduri teisaldanud Eesti.

 

Neljanda ja viimase väära dogmana toob Venemaa alaline esindaja välja  NATO avatud uste poliitika. Rogozini sõnul meenutab see samuti propagandat, kuna erinevalt näiteks Albaaniast või Horvaatiast ei saa neist ustest sisse astuda Venemaa.

 

NATO laienemise tagajärjel väheneb diplomaadi hinnangul vanade Euroopa demokraatiate kaal alliansis USA kasuks ning see õõnestab tema sõnul julgeolekukeskkonda Euroopas, kus saaks muidu tegeleda tõeliste ohtudega.

 

Rogozin kritiseeris taas teravalt ka USA plaani rajada raketikilp Kesk-Euroopasse, mis tekitab Moskvas suurt vastuseisu, ehkki Washington kinnitab ikka ja jälle, et vaenlane ei ole Venemaa.

 

Moskva esindaja nimetas naljakaks plaane üritada takistada kardetavaid Iraani rakette Tšehhi või Poola kohal, kui seda saaks teha ka Türgis, Bulgaarias või Iraagis.

 

Rogozin lükkas tagasi lääneriikide süüdistused, et Venemaa on muutumas üha agressiivsemaks. Tema kinnitusel ei avaldanud eelmine president Vladimir Putin ka oma kahe aasta taguses kõnes Münchenis ühtegi tumedat saladust, vaid rääkis avatult ja otsekoheselt muredest NATO suhtes.

 

Samuti ei saa diplomaadi arvates pidada agressiivsuseks avaldusi, et Venemaa ohjeldamise kontseptsioon on arutu ning NATO laienemine ei lahenda julgeolekuprobleeme Euroopas.

 

Rogozini tõdemuse kohaselt peaks allianss praegu arendama Moskvaga hoopis uut nägemust partnerlusest ning looma ühise euroatlandi julgeolekusüsteemi, mis kataks tervet põhjapoolkera Vancouverist Vladivostokini, et võidelda uute ohtudega, sest globaalse julgeoleku baasiks on tema sõnul just Venemaa koostöö NATOga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles