Läti sajaliikmeline seim tagandas 29. juunil 53 poolthäälega korruptsioonitõrje büroo senise juhi Aleksejs Loskutovsi.
Veiko Spolitis: referendumit toetavad erinevad kriisid
3. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usalduskriis valitsejate ja rahva vahel sai aga hoo sisse juba eelmise aasta märtsis, kui toonane president Vaira Vike-Freiberga otsustas jätta julgeolekuseaduse muudatused välja kuulutamata. Kriis kulmineerus oktoobris nn vihmavarju revolutsiooniga, kui võimude tegevuse vastu tulid protestima tuhanded inimesed.
Praegu on vihmavarju revolutsiooni saavutused paljus maha mängitud. Ametnikud, kelle kohta riigikontrolör Inguna Sudraba tõestas, et nad on miljoneid maha parseldanud, täidavad siiani tööülesandeid.
Kuid nüüd valmistub Läti kodanikuühiskond 2. augustil toimuvaks referendumiks, mis võimaldaks rahval tagasi kutsuda seadusevastaselt valitud seimi. Tagandamisreferendumile peaks järgnema pensioniseaduse muutmise rahvahääletus, kuid viimase toimumisaega pole Läti keskvalimikomisjon veel avaldanud. Selleks on vaja parlamendi otsust ning juba praegu paistab, et seimi kevadine istungjärk võib sel suvel osutuda Läti ajaloo pikimaks.
Hoolimata sellest, et Läti majanduslangusest räägivad nii väliseksperdid kui läänes õppinud kohalikud teadlased, keeldub peaminister Ivars Godmanis praegu toimuvat kriisiks nimetamast. Tema arvates saab kriisist rääkida vaid juhul, kui majanduskasv osutub negatiivseks. Kui Eestile ennustatakse 0,4-protsendilist rahvamajanduse kogutulu (RKT) kasvu, siis Läti vastav prognoos on 3,7 protsenti.
Siiski on teada, et Läti ministeeriumid peavad oma põhikulutusi kärpima neli protsenti ehk umbes nelja miljardi Eesti krooni võrra.
Tuleb ka mainida, et struktuuri poolest on Eesti ja Läti majandus justkui kaksikud ja seega võib oletada, et Läti kasvu mootoriks on kaubavedude mahu suurenemine Venemaaga. On ju üldteada, et Venemaalt Eestisse plaanitud kaubavood suunati Lätti ja nii saime näha, kuivõrd nõrk on Balti riikide ühtsus ning kui kergelt Venemaa manipuleerib ELi liikmetega neid üksteisele vastandades.
Erinevad küsitlused näitavad, et juba üle aasta on poolehoid valitsuse, seimi ja erakondade suhtes püsinud samal tasemel mullu märtsis saavutatud madalseisuga.
2. augusti rahvahääletusel positiivse tulemuse saavutamiseks on vaja 50 protsendi Läti valijaskonna ehk umbes 750 000 inimese poolthääli. Nii küünilisena, kui see ka ei kõla – praegu aitavad positiivsele tulemusele kaasa nii majanduskriis kui ka valitsusliikmete ja parlamendisaadikute rumalad väljaütlemised.