Kalamehe leitud hõbeaare püüab pilku Pärnu muuseumis

Tõnu Kann
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid Mirja Ots ja Aldur Vunk on kühvlile tõstnud monoliidina väljakaevatud aarde. Pildil on näha metalliotsija, mille abil leiu põhikogum maapõuest üles leiti.
Arheoloogid Mirja Ots ja Aldur Vunk on kühvlile tõstnud monoliidina väljakaevatud aarde. Pildil on näha metalliotsija, mille abil leiu põhikogum maapõuest üles leiti. Foto: Pärnu muuseum

Läbi oja kahlates helkivaid münte märganud kalastaja korjas leiu üles ja homsest saab Põhjasõja ajal peidetud hõbeaaret näha Pärnu muuseumis.

Oma leiust 22. aprillil Pärnu muuseumi töötajaid teavitanud Rein Roodus tõi mündid muuseumisse ning selle direktor, arheoloog Aldur Vunk korraldas juba järgmisel päeval väikese ekspeditsiooni ja avastas leiukohast terve aarde hõbemünte.


Mündid peitusid sarves


23. aprillil, jüripäeval kaevas ta need koos ajaloo instituudi numismaatiku Mauri Kiudsoo ja arheoloog Mirja Otsaga välja.


Paljudest müntidest ja hõbesõlest koosnev aare viidi samal päeval Tallinna, kus on tingimused niisuguste leidude konserveerimiseks.


«Pärnus enne uue muuseumihoone valmimist konserveerimistingimusi pole,» ütles Vunk.
Aare Tallinna ei jäänud, vaid toodi Pärnusse, et see muuseumis vaatamiseks välja panna.


«See leid pidi päevavalgele tulema varem või hiljem, sest münte pinnasest välja pesnud oja oli tekkinud 20. sajandi kuivenduskraavist ja sattunud peidetud aarde pealt üle voolama,» rääkis muuseumi direktor.


«Teel Reiu jõkke oli oja uuristanud end läbi maapinna kümne sentimeetri kaugusel maasse kaevatud veisesarvest, mille sisse aare oli peidetud ja kust vesi oli mõne mündi välja uhtunud. Ojakaldas säranud Karl XI hõbemargane köitiski Rein Rooduse tähelepanu.»


Vunk ütles, et Saarde Napsu küla aardeks nimetatud leid on peidetud Põhjasõja ajal, noorim münt on pärit aastast 1707.


«Eriti väärtuslikuks teeb leiu asjaolu, et see on välja võetud tervikuna ja annab ülevaate tolle aja raharingluse iseloomust, mida väljendavad kas või markade ja ööride arvuline suhe ja Tallinnas löödud ööride osakaal,» selgitas Vunk.


«Samuti see, et kuigi liigub rahvajutte sarve sisse peidetud aaretest, polnud ühtki sellist sarve leitud.»
Vungi sõnul võttis just sarve konserveerimine nii kaua aega, et jüripäeval välja kaevatud leidu alles nüüd muuseumis näidatakse.


Väärtus hinnatud


Et muinsuskaitseametil tuli määrata leiutasu, sai hinnatud ka aarde rahaline väärtus –
44 000 krooni. «Mündid ja nende seas olnud hõbesõlg on erineva väärtusega, alates 50 kroonist kuni 4000 kroonini,» selgitas Vunk.


Aare pannakse muuseumis välja 17.–18. sajandit käsitlevasse vitriini. «Otsustasime seda teha esimesel võimalusel, sest aar­de leidja, väljakaevajad ja maaomanikudki, kelle maalt aare leiti, pole seda tervikuna näinud,» ütles muuseumi direktor. «Pealegi on huvi kõige suurem just uute leidude vastu.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles