Toomas Hendrik Ilvese väljamarssimise ja kriitilise kõnega päädinud soome-ugri maailmakongressi peavad Soome ajalehed märgiks Venemaa vähesest respektist ja arusaamisest oma naabritest.
Soome ajakirjandus: venemaa käitus naabritega hoolimatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilse Helsingin Sanomate artikli sõnul on soome-ugri rahvaste koostöö pärast keerukalt lõppenud tippkohtumist Hantõ-Mansiiskis jõudnud 16-aastase ajaloo suurimasse kriisi.
«Paljude osalejate meelest sattus kongressi pöörises kahtluse alla lausa soome-ugri rahvaste koostöö tulevik.»
Nimelt näitasid arutelud, et Venemaa ja Euroopa Liidu liikmesriikide arusaamad vähemustepoliitikast on kardinaalselt erinevad.
Kongressil osalenud luuletaja Jarkko Tontti, rahvaesindaja Heidi Hautala ja Soome Pen-klubi esindanud Jukka Mallineni arust näitasid Venemaa Eesti vastu pöördunud rünnakud, et jutte euroopalikest väärtustest, mida Eesti president Toomas Hendrik Ilves oma kõnes puudutas, võib Venemaal endiselt lugeda provokatsiooniks. Ometi on Venemaa mitmetes rahvusvahelistes lepingutes lubanud neid väärtusi hoida.
Eriliseks tüliõunaks olid Venemaa katsed tuua soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee peakorter Helsingist Venemaale: lõpuks see siiski ebaõnnestus.
Aamulehti arvates võõrustajast Venemaa värske president Dmitri Medvedev küll kuulas, mis külalistel südamel oli, kuid ei andnud märkigi sellest, et nende lootusi ka kuulda võeti, kirjutas väljaanne soome-ugri rahvaste kongressi kokkuvõtteks.
«Külaliste selline kohtlemine tugevdab arusaama, et Soome ja Eesti on suurvõimu staatust tagasi saada püüdva Venemaa arvates väheolulised riigid, kelle soovidest ei pea eriti hoolima,» järeldas ajaleht.
Ajaleht Kaleva suhtus Ilvese kõnesse ning väljajalutamisse riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšovi Eesti poliitikat kritiseerinud kõne ajal küünilisemalt.
«Eesti president Toomas Hendrik Ilves marssis kokkusaamiselt välja, kui venelasest kõnepidaja lasi lennata oma tõlgendusel Eesti poliitikast. Kuid selle teatraalse sammu järel leidis Ilves end endiselt Hantõ-Mansiiski linnast, suure Obi jõe rannalt keset Siberi tasandikku. Kuhu sa sealt ikka mujale lähed kui programmijärgsele laevasõidule.»
Ajaleht Savon Sanomat toetas Ilvest otse, kinnitades, et president kaitses oma rahva au ja mainet. Vea tegi duuma väliskomisjoni juht, kes valis oma purskele vale foorumi, arvas Savon Sanomat.
Turun Sanomate arvates on Eesti aga alati olnud Venemaa suhtes Soomest tundlikum. Ajalehe arvates pole suhted Venemaaga Nõukogude Liidu lagunemise lõpust saadik siiski muutunud. Kuigi Soome ja Eesti suhtumises Venemaasse on suur tasemevahe, julgeb ka Euroopa Liidu liikmesriik Soome vahel asjadest ometi nende õigete nimedega rääkida, siis tuleb aga kogemustest meelde, et vastas on jõukeskus, võtab ajalehe juhtkiri kokku.
Toomas Hendrik Ilvese kohtumine Dmitri Medvedeviga oli ajalooline, esimene presidentide kohtumine neljateistkümne aasta jooksul. «Nüüd suutis aga president Ilvese kõne võib-olla tõlkevea tõttu Vene duuma esindaja välja vihastada ja Ilves omakorda marssis välja viimase kõne peale.» Turun Sanomate sõnul näitab see, et suhted pole ilmselt paranemas.