Sülearvuti kasutamine koolis ei paranda õpilaste hindeid, vaid võib neid mõnel juhul hoopis halvendada, selgus Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.
Sülearvuti kasutamine ei paranda õpilaste hindeid
12. november 2009, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiigrihüppe sihtasutuse tellitud uuringu korraldajad andsid üheks õppeaastaks sülearvutid viie eriilmelise üldhariduskooli kaheksandate klasside õpilastele.
Seejärel jälgiti kogu õppeaasta jooksul laste arvutikasutust. Seda tehti ankeetküsitluste, intervjuude ja tunnivaatlustega, lisaks töötas igas arvutis jälgimistarkvara, mis registreeris ööpäev läbi, mida ja millal õpilane oma arvutiga tegi.
Tulemused arvutioptimiste eriti ei rõõmusta. Uuringu aruandest selgub, et kõige rohkem kasutasid õpilased arvutit veebis surfamiseks, sellele järgnesid mängimine, kiirsuhtlusprogrammides lobisemine ning alles viimasena spetsiaalse õpitarkvara kasutamine. Tõsi, ka veebisuhtlus võis vahel olla õpiotstarbeline, näiteks emakeeleõpetaja blogi külastamine või võõrkeelne suhtlemine MSNis, märkis üks uuringu autoreid Piret Luik Tartu Ülikooli haridusteaduskonnast.
Mõju ainete kaupa erinev
Koolilaste hindeid sülearvuti kasutamine aga kindlasti ei parandanud. Teadlased võrdlesid arvutiga veedetud õppeaasta (2008/2009) hindeid sellele eelnenud arvutivaba õppeaasta (2007/2008) hinnetega. Ilma arvutita olid näiteks võõrkeelehinded I veerandil paremad kui sellele eelnenud õppeaastal, kuid sülearvuti kasutamise ajal halvenesid hinded oluliselt, tõdetakse uurimuses.
«2007/08. õppeaasta A-võõrkeele hinded olid oluliselt paremad võrreldes projekti aastaga ja seda just kahe viimase veerandi osas,» nendib eile avalikustatud uuringuraport.
Ka teise võõrkeele õppimises polnud arvutiga õpilased enam sama edukad, kui nad olid olnud ilma arvutita. Matemaatika hinded kahe esimese arvutiga veedetud veerandi ajal eriti ei muutunud, kuid hakkasid siis langema.
Küll aga tõi arvuti kaasa hinnete märkimisväärse parenemise kunstiõpetuses ning vähem märgatava paranemise geograafias. Tööõpetuse ja käsitöö hinded kiskus arvuti algul küll alla, ent pärast esimest veerandit hakkasid hinded taas paranema. Ajaloo ja eesti keele hindeid arvuti eriti ei mõjutanud.
Piret Luik leidis, et hinnete halvenemist ei saa siiski üheselt seostada arvuti kasutamisega. Uuring võrdles õpilaste õpitulemusi 7. ja 8. klassis ning näiteks matemaatika programm ongi 8. klassis palju raskem kui 7. klassis.
«Meil esineb hinnete ületähtsustamist,» viitas Luik asjaolule, et hinne ei peegelda õpilase edukust sugugi täiel määral. «Arvuti kasutamine tõi kaasa positiivseid tulemusi mittehindelises osas: paranes õpilaste võime iseseisvalt valikuid teha, suurenes nende enesekindlus ja esinemisjulgus.»
Kuid uuring ei sulge silmi ka arvutikasutamise varjukülgede ees. Õpetajaga suhtlemine muutus rohkem e-kirjade vahetamiseks, samuti hoogustus õpilaste omavaheline lävimine kiirsuhtlusprogrammides.
Arvuti hajutas tähelepanu
See tõi kaasa koolidistsipliini tähtsuse vähenemise õpilaste silmis ning õpetajad jäid hätta lastega, kes hakkasid tunni ajal arvutis tegelema millegi kõrvalisega.
Kuna arvutite rakendamiseks lasid õpetajad kodutööna koostada mitmesuguseid esitlusi, kasvas tublisti õpilaste töökoormus – näiteks pani üks õpilane oma esitlusprogrammi kokku kuni kella kaheni öösel. Õpilastel jäi vähem aega perega veetmiseks, õueskäimiseks ja lugemiseks, nad olid jännis raske arvuti kaasastassimisega ning selle koolilauale õpikute ja vihikute kõrvale mahutamisega.
Kokkuvõttes vähenes õpilaste arvutivaimustus arvutiga veedetud õppeaasta jooksul drastiliselt. «Õpetajad ei jõua ära oodata, millal meilt sülearvutid ära võetakse.
Õpilased on õpetajatega päri, sest see projekt ei tundu enam nii tore kui alguses,» kirjutas üks õpilane projekti kokkuvõttes.
«Uuringu üks ajend oli ühiskonnas tekkinud diskussioon teemal, kas varustada põhikooli lõpus õpilased sülearvutitega,» ütles haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm.
Tema sõnul oli ühiskonna ootus «imevahendi» kõikvõimekuse kohta oli suur, kuid investeeringu suurus, mõjude ebaselgus ning edasiste sammude planeerimise vajadus viisid uuringuprojektini.
«Uuring andis väga vajalikku informatsiooni ja aitab selles valdkonnas sihipäraselt edasi liikuda,» kinnitas Kurm, et uuring läks igatahes asja ette.
Arvutiga koolis
Sülearvuti tekitab koolis probleeme, selgus uuringust.
• Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,5–2,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi.
• Õpetajate sõnul tegelesid õpilased tunnis kõrvaliste asjadega.
• Laste hinnetele arvutid positiivset mõju ei avaldanud, välja arvatud nende õpilaste puhul, kes kasutasid spetsiaalset õpitarkvara. Seda aga tehti väga vähe.
• Kõige rohkem kasutati veebisirvijaid, enim külastati portaale Youtube, Orkut ja Rate.
• Sülearvuti kasutamise ajal tehti tunnis senisest vähem harjutusi, kontrolltöid ja tunnikontrolle ning võeti läbi vähem uut materjali.
• Õpilaste motivatsioon arvutiga veedetud aasta vältel pigem langes, eduelamusi esines vähem.
• Vähenes lävimine pereliikmetega, samuti oldi vähem õues ja loeti vähem raamatuid.
• Õpilaste hinnangul õppimiseks kulutatud aeg pikenes.
• Õpilaste enesekindlus ja esinemisoskus paranesid, kuid mõningate tähelepanekute kohaselt isegi põhjendamatul määral.
• Arvutit kasutavad õpilased olid koolis rahulikumad; ei jooksnud vahetundidel ringi, vaid istusid arvuti taga.
• Koolidele valmistas probleeme arvutite turvaline paigutamine kehalise kasvatuse tundide ja söögivahetundide ajaks, klassipõrandal looklevad pikendusjuhtmed olid lastele ohtlikud.
• Õpilastel oli raske arvutit kooli ja kodu vahet tassida, samuti oli keeruline mahutada seda koolilauale õpikute ja vihikute kõrvale. Arvuti ja programmide käivitamine võttis koolitunnist suure osa.
• Eksamitel arvutit kasutada ei tohi, seetõttu ei aita arvutipõhine õpe eksamiteks valmistuda.