Ruumikitsikus varjupaikades sunnib kasse hukkama

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Üha enam loomade varjupaikasid kimbutav ruumipuudus jätab järjest rohkem tänavakasse kaitseta sadistide eest, kes näiteks hiljuti õmblesid Tallinnas läbi elava kassi ning üritasid looma üles puua. Samuti sunnib kujunenud olukord varjupaiku loomi hukkama.


Varjupaikade MTÜ meeskonna liige ja Viljandi loomade varjupaiga administraator Triinu Priks tõdeb, et kõikides varjupaikades on praegu suurim mure ruumikitsikus.

«See mure on tekkinud alles hiljaaegu, sest meie varjupaiganduse põhimõtted, põhialused ja eesmärgid on muutumas. Sellest ei ole kuigi palju möödas, kui loomadega tegelesid «loomapüüdjad», kes kinni püütud «kahjurid» koheselt hävitasid,» selgitas Priks.

Tagasi tapamajadeks muutmine ei tule kõne alla

Ta lisab, et praegu on varjupaikade tegutsemise põhimõtteks päästa võimalusel iga loom, kes varjupaika satub ja kes pole lootusetult haige ning sellest tekibki ruumipuudus.

«Kui varjupaigad hukkaksid kõik loomad seaduses ette nähtud 14-päevase hoiuaja lõppedes, ei saaks me ruumipuudusest rääkida. See oleks aga humaansusest kaugel ja ei läheks kokku meie põhimõtetega,» rääkis Priks.

Ruumipuudusele on Priksi sõnul mitu lahendust. «Kas muuta varjupaigad tapamajadeks tagasi, mis ei tule meie varjupaikades kõne alla, või saavad omavalitsused ja inimesed ise aru, et kodutute loomade tekke eest vastutavad inimesed ise.»

«Iga loomaomanik, kes kindlustab, et tema lemmik ei saaks soovimatuid järglasi ja iga inimene, kes võtab lemmiku varjupaigast, on aidanud kaasa varjupaikade ruumipuuduse lahendamisele,» tõi Priks välja kõige elementaarsema lahenduse probleemile.

Ta lisab samas, et palju saaksid ära teha ka omavalitsused näiteks loomapidamiskultuuri parandamisele kaasa aidates ning lemmikloomade kiipimise kohustuslikus muutmisega.

Hiljuti on Eestis kodutute kassi hulgaks nimetatud 2 miljonit looma, mis lisaks varjupaikade ruumi probleemile jätab tänaval elavad loomad sadistide meelevalda.

Loomasõpru šokeeris täna portaalis lemmik.ee avaldatud kirjeldus Mustamäel piinatud kassipojast. Nimelt avastas tudengist noormees trepikoja uksealusest kassipoja, kes oli niidiga üles poodud, kuid kelle jalad ulatusid napilt maha, mis päästis looma elu.

Lähemal uurimisel selgus aga, et kassipoeg oli niidiga läbi õmmeldud. Kasside Turvakodu ja loomaarstidel õnnestus kassipoja elu päästa operatsiooniga.

Magama panemist on üha raskem vältida

Tartu loomade varjupaiga perenaise Mairi Peiponeni sõnul on ruumide kitsikus sundinud just kasside puhul kriitilisema pilguga vaatama olukorrale ning on tulnud ka loomi magama panna.

«Kindlasti ei puuduta see kasse, kes on meil pikka aega sees olnud ja kellele on tehtud operatsioone ja vaktsiine, ehk kelle peale on juba raha kulutatud. Küll aga kasse, kellel on väiksem potentsiaal kodu leida, vanemad ja rääbakad loomad,» tunnistab Peiponen ning lisab, et see tundub küll jõhkra ja julma otsusena, kuid olukord on raske.

Peiponeni sõnul on neil varjupaigas hetkel 90 kassi, kuigi reaalselt oleks ruumi 40-50 kassile.

Tartu varjupaiga perenaine paneb magama pandud loomade saatuse nende omanike südamele, kes peaksid ise vastutama ka kassipoegade eest, kui loom steriliseerimata jäetakse.

Inimesed saavad aidata

Juba varjupaigas olevate kasside olukorda saavad ka inimesed heategevuse abil paremaks muuta just steriliseerimise toetuseks tehtud annetusega. Operatsiooni läbi teinud kassidel on nimelt suurem lootus kodu leida. Sihtotstarbelise annetuse tegemiseks saab Tartu varjupaiga kohta rohkem infot internetist www.loomadevarjupaik.ee.

Ühe võimaliku lahendusena juba varjupaika toodud loomadele kodu leidmiseks on Varjupaikade MTÜ käivitanud veebiperemehe projekti.

Veebiperemeheks on võimalik hakata nii eraisikutel, firmadel kui ka sõpruskondadel või grupil töökaaslastel, kes võtavad omale virtuaalse lemmiku ja toetavad teda annetusi tehes ning võimalusel tulevad ka varjupaika kohale oma lemmikuga aega veetma, kuni loom leiab endale päriskodu.

Samuti on see hea võimalus olla loomale peremeheks, kui mingil põhjusel ei ole võimalik looma koju võtta. Veebiperemeheks saab kohe peale esimest annetust veebilehel http://www.varjupaik.ee/veebiperemees/

Veebiperemeheks saamine on lihtne: tuleb valida endale lemmik, sisestada annetuse tegija nimi või hüüdnimi, teha pangalingi kaudu annetus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles