Maanteeameti soovitused eakatele juhtidele

Maanteeamet tuletab meelde, et vähenenud lihasjõud, koordinatsioon, nägemisvõime raskendavad teiste liiklejate õigeaegset märkamist ja kiiret reageerimist ohu ilmnemisel.

Raskem on jälgida liikuvaid autosid ja inimesi, märgata liiklusmärke, isegi tuttavates kohtades. Liigesehaigused võivad takistada isegi pea pööramist, kiiret rooli keeramist või ohutut pidurdamist.

Maanteeameti soovitused eakatele juhtidele:

1. Väldi tiheda liiklusega piirkondi, eriti ristmikke. Ligi 45 protsenti Eestis vähemalt 65-aastaste sõiduautojuhtide osalusel toimunud rasketest liiklusõnnetustest registreeritakse ristmikel, valdavalt reguleerimata ristmikel.

2. Kasutada võimalusel vaid parempoolset sõidurada, kus liikumiskiirused reeglina madalamad, väldi sõitmist võõras keskkonnas.

3. Hoia suuremat pikivahet, ootamatu ohu ilmnemisel võib pidurdamiseks kuluda rohkem aega kui noortel juhtidel

4. Parandada oma sõiduoskust koolitustel ja harjutusväljakutel, mõnedes riikides vähendatakse täienduskoolituse edukalt läbinud eakatel ka liikluskindlustuse tariife. 

5. Väsinuna või veidi haiglasena on targem sõit edasi lükata, täpsusta arsti poolt määratud ravimite võimalikku mõju autojuhtimisele.

6. Pimedas või halva ilma korral võimalusel ära sõida. Kuigi mullu toimus pimedal ajal vaid neljandik eakate juhtide osalusel õnnetustest,  registreeriti valgustamata teedel pooled fataalselt lõppenud liiklusõnnetused.  

7. Eelista automaatkäigukasti ja roolivõimendiga sõidukeid

8. Muretse autole võimalikult suured peeglid, talvisel ajal hoia kõik aknad ja peeglid lume- ja jäävabad ja klaasipuhastajad töökorras.

9. Käi nägemiskontrollis vähemalt kord aastas, eriti jälgi nägemisteravust vähevalgustatud kohas

10. Lase arstil kontrollida oma kuulmist vähemalt kord kolme aasta jooksul, väldi valju muusikat autoraadiost, mis takistab märkamast auto tehnilisele rikkele viitavaid kõrvalhelisid.  

Samas selgub maanteeameti uurimusest, et eakate jalgratturite või jalakäijate risk õnnetuses elu kaotada on mitu korda suurem kui nende autojuhtidest eakaaslastel ning seetõttu ei tule auto juhtimisest loobumise otsust teha kergekäeliselt.

«Lisaks võib autoroolist jõuga kõrvalejäämine tekitada märkimisväärset stressi, vähendada enesehinnangut ja seniste liikumisharjumuste piiramise näol ka raskendada igapäevaste toimingute tegemist ja suhtlemist,» loetles maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg.

Autojuhtimisest loobumise otsuse tegemisel aitavad eakaid juhte alljärgnevad küsimused. Kui vastasite mõnele neist jaatavalt, on aeg mõelda autojuhtimisest loobumisele, soovitab maanteeamet.

· Kas oled viimasel ajal juhina sattunud liiklusõnnetusse, mis võis lõppeda ka vaid «plekimõlkimisega»?

· Kas teised juhid on sulle signaaliga märku andnud või näppu vibutanud?

· Kas on juhtunud, et auto või inimene on sinu vaatevälja ilmunud ootamatult «jumal teab kust»?

· Kas sinu sõbrad või perekond on väitnud, et on mures sinu sõidumaneeri pärast?

· Kas sul on raskusi oma sõidurajal püsimisega?

· Kas oled ajanud segamini gaasi- ja piduripedaali?

· Kas oled ise hakanud kahtlema oma sõiduoskuses?