Venemaa ei ole loobunud käsitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihuvide piirkonnana, selgub täna Tallinnas tutvustatud kaitseuuringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust.
Uuring: Venemaa käsitleb naaberriike oma erihuvide alana
20. november 2009, 19:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu koostajate hinnangul näitavad nii Venemaa välispoliitilised dokumendid kui ka käitumine, et riik soovib supervõimu staatust ning selle eesmärgi saavutamise esimese sammuna näeb Venemaa regionaalse võimu staatuse saavutamist.
«Suhetes niinimetatud lähisvälismaa riikidega kasutab Venemaa laia vahendite spektrit alates majandussanktsioonidest Ukrainas lõpetades sõjajõu kasutamisega Gruusias,» seisab uuringus.
Analüütikud märkisid, et Venemaa kasutab oma eesmärkide saavutamiseks aina enam niinimetatud «pehmet jõudu», toetades Kremli-meelseid huvigruppe Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Balti riikides. Selle poliitikaga tahab Venemaa saavutada nende riikide sisepoliitikas Venemaa jaoks soodsaid muudatusi.
Uuringu koostajad leidsid, et Venemaa esinemine rahvusvahelise üldsuse ees inimõiguste kaitsjana on tingitud eesmärgist tugevdada oma mõju postnõukogude ruumis. «Seda tõestab Moldova näide, sest kuigi Moldova on täitnud Venemaa nõudmised oma kaasmaalaste huvide kaitseks, jätkab Moskva sekkumist Moldova poliitikasse,» märkisid analüütikud.
Uuring näitab, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke vahendeid, et siduda naaberriikides elavaid venelasi Venemaaga, näiteks jagades soovijatele Venemaa passe. Uuringu koostajad meenutasid ka Venemaa kava hakata jagama endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele venelastele niinimetatud «venelase kaarte».
Analüütikud nentisid, et Venenaa valitsusväliseid organisatsioone ja sihtasutusi kasutatakse naaberriikides separatistlike meeleolude õhutamiseks, näiteks Moldovas ja Gruusias, ning sisemise poliitika mõjutamiseks, näiteks Ukrainas ja Lätis. Selliseid ühendusi nimetab Venemaa oma ametlikus välispoliitikas «kaasmaalaste huvisid kaitsvateks organisatsioonideks».
Samuti näitas uuring, et Venemaa üritab igati takistada ühiskondade lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.
«Venemaa väärtuste süsteem põhineb Teise maailmasõja tõlgendamisele ning seetõttu kritiseerib Venemaa teravalt Balti riike ja Ukrainat, kus Venemaa ajalootõlgendustega ei nõustuta,» seisab uuringus.
Uuringu koostajad leiavad kokkuvõtteks, et Venemaa sellise poliitika riskide vähendamiseks on ülioluline Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille eesmärk on toetada demokraatiat ja lõimumisprotsesse endisesse Nõukogude Liitu kuuluvates riikides.
Uuringus osalesid teadurid ja analüütikud kuuest organisatsioonist - Läti Kesk- ja Ida Euroopa poliitikauuringute keskusest, Leedu geopoliitiliste uuringute keskusest, Moldova välispoliitika assotsiatsioonist, Gruusia rahvusvahelisest geopoliitiliste uuringute keskusest, Ukraina rahvusülikooli poliitikaanalüüsi koolist ja Eesti rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest.