Euroopat ohustavad massiliselt paljunevad metssead

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metssiga.
Metssiga. Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa haub sõjaplaane metssigade vastu, sest nende loomade arv on tänu kliima soojenemisele ning biokütuse tootmise tõttu laienenud rapsi- ja maisikasvatusele plahvatuslikult suurenenud, kirjutab ajakirja Der Spiegel internetiväljaanne.

Pea igal nädalal jõuab Saksa meediasse mõni lugu inimese kokkupuutest metsseaga. Küll peab tervisejooksja sea eest puu otsa põgenema, tungib siga läbi seina kellegi elutuppa ja purustab mööblit või siis trambib terve seakari mööda külatänavaid. Mullu avasid kaks metsistunud siga peljanud politseinikku looma pihta ametirevolvritest tule ja lasksid mööda.

Samas märgib Spiegel, et süüd ei saa veeretada ainult loomadele. Metssiga on loomu poolest tagasihoidlik loom, kes muutub agressiivseks siis, kui tunneb end ohustatuna. Inimeste ja metssigade vastasseisud on sagenenud seetõttu, et just inimtegevuse tõttu on nende loomade arv Euroopas kõvasti kasvanud.

Eelmisel hooajal lasksid Saksa jahimehed maha rekordilised 450 000 metssiga. Prantsusmaal oli vastav number 500 000 ja Poolas 200 000.

Spiegeliga rääkinud bioloogi Torsten Reinwaldi sõnul kasvab metssigade arv järjest nii eelmainitud riikides kui ka Austrias, Hollandis, Šveitsis ja terves Ida-Euroopas. «Metssead on kliimamuutuste ja inimese tekitatud loodusemuutuste selged võitjad,» märkis ta.

Soojem kliima ja uued põllukultuurid võimaldavad noortel sigadel kiiremini täiskasvanuks saada ja ise paljunema hakata. «Üks emis võib aasta jooksul tuua kuni kaheksa põrsast,» rääkis Reinwald. «Ja et nende poegimine sõltub pigem kehakaalust kui vanusest, näeme seda, et vaid üheksa kuu vanused sead – kõigest teismelised – toovad järglasi.»

Reinwaldi andmeil põhjustavad sead Saksamaal ühe aasta jooksul 25 000 liiklusõnnetust, mis on aga vaid murdosa võrreldes hirvede pärast juhtuva 200 000 liiklusõnnetusega. Tema hinnangul on suurem probleem kahju, mida need loomad tekitavad saagile, ning oht, mida nad kujutavad kodusigadele, kandes edasi ka neile levivaid haigusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles