Homse päeva hakul klõbistavad sajad innukad kalamehed õngekonksude ja lantide asemel arvutiklahvidega, et taotleda internetis kalastuskaarte, mis annaks õiguse püüda parimates püügipaikades.
Kalamehed hakkavad superpüügikohtade pärast rebima
30. november 2009, 23:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kalastuskaartide taotlemise esimestel päevadel vonklevad keskkonnaametis alati pikad järjekorrad, tuleb neil entusiastidel, kes arvutiga siiani sõbraks pole saanud, ka pärast pikka ootamist parimatest püügipaikadest suu puhtaks pühkida. Homsest jagatavaid kalastuskaarte jätkub parimatesse kohtadesse vaid kiirematele, kalarikkamad kohad pannakse aga juba öösel internetis kinni.
«Limiit on ees, midagi pole parata,» tõdes keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.
Kalastuskaart annab loa püüda kala piirangutega kohtades või muidu keelatud püügivahendiga.
Kalamees Vladislav Koržets on kindel, et täna öösel istuvad paljud kalamehed arvuti taga, näpp valmis täpselt kell kaksteist «enteri» nuppu vajutama, sest internetis saab taotlusi esitada juba südaööst, paberil võetakse avaldusi vastu aga alles hommikul kella kaheksast.
Mis teeb kalastuskaardi ahvatlevaks? «Näiteks võrgupüük on kalavarude kaitse huvides väga limiteeritud ja mitte kõik soovijad kõigis paigus ei saa võrguga püüda,» selgitas Koržets. Samas on võrgupüük populaarne näiteks vanema põlvkonna seas, kes on aastakümneid harjunud oma üht-kaht võrku suvekodu või elamise lähedale merre panema.
«See kuulub nende eluviisi juurde,» seletas Koržets ning lisas, et võrk ei pruugigi harrastusliku püügivahendina üldsegi nii palju kala tuua, kui vahel ette kujutatakse.
«Teiseks on mõningates paikades looduskaitselistel eesmärkidel kalastamine piiratud,» jätkas Koržets. «Samas on seal aga tihti üsna magusad kalapüügipaigad.» Populaarsemad kohad kalastuskaartide taotlemiseks on näiteks Endla ja Silma looduskaitseala ja Matsalu rahvuspargi veekogud. «Millegipärast arvatakse, et seal on kala rohkem,» tõdes Tuusti.
Lisaks kaitsealadele puudutab kalastuskaart neid veekogusid, kus keskkonnaminister on kehtestanud püügipiirangud.
Eestis on hinnanguliselt kuni 50 000 harrastuskalastajat, kalastuskaarte väljastatakse igal aastal aga umbes 5000. Uutel taotlejatel oleks kasulik uurida enne taotlemist kalapüügi seadust, piirangute määrust ning õppida tundma kalanduse infosüsteemi.
Kalastuskaart
• Kalastuskaart on tasuline harrastuskalastuse tõend, mis võimaldab püüda kohtades, kus on piirangud.
• Need on piirangud kalapüügivahenditele, püügiajale ning teatud veekogudes lubade arvule.
• Kalastuskaarti saab taotleda internetist keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee või keskkonnaameti osakondades.
• Kalastuskaart aetakse sageli segamini kalapüügiõiguse tasuga, mis annab õiguse püüda lubatud püügivahenditega nagu spinningu, lendõnge jt avalikes veekogudes tasu eest.
Allikas: keskkonnaamet