Kui päästeameti juhtkond plaanib raha kokkuhoiu huvides veeretada tulevikus suurema vastutusekoorma vabatahtlike komandode õlgadele, siis tuletõrjujad väidavad, et Eesti seadused pole selliseks muutuseks valmis.
Päästjad: vabatahtlike rakendamine pole lahendus
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
4. detsember 2009, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vabatahtlike pääste arendamise jutt on väga tore, kuid niisuguseid soodustusi, nagu Soomes, Rootsis või Saksamaal riik sellisele süsteemile teeb, meil Eestis ju siiani ei ole,» tõdes Tapal päästeametnikuna töötav ja Väike-Maarja päästekoolis õppejõuna töötav Rainer Asuküla.
Asuküla sõnul teevad paljud välisriigid vabatahtliku päästeametniku tööle võtnud ettevõtjale maksusoodustusi. Eestis see nii ei ole.
«Kuidas suhtub tööandja Eestis oma alluvasse, kes näiteks suvel kibeda heinateo ajal hüppab poole töö ajal traktori roolist ära, et minna vabatahtliku tuletõrjujana naaberkülas puhkenud tulekahju kustutama?» küsis Asuküla.
Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul on nende soov jõuda reformide kaudu siiski selleni, et Eestis oleks professionaalsete päästjate arv elanike kohta umbes võrdväärne Soomega. «Sest praegu on meil professionaalsete ametnike arv elaniku kohta üks suuremaid Euroopa Liidus,» tõdes Timberg.
Lepingud 70 komandoga
Timbergi sõnul peab Eesti lootma tulevikus rohkem vabatahtlikele komandodele ning professionaalsetele päästjatele panustatakse pigem suuremates asulates.
«Suures komandos läheb üks väljasõit aasta peale kokku maksma keskeltläbi 5000 krooni, väikses komandos 55 000 krooni,» põhjendas Timberg vajadust väiksemaid komandosid kokku tõmmata ja vabatahtlikega asendada.
Päästekooli õppejõu Rainer Asuküla sõnul tekib aga vabatahtlike komandode puhul probleeme reageerimisajaga. «Abikomando puhul kõigub kohustus sõita täisvarustuses välja veerandi ja poole tunni vahel, kutselisel komandol on see nõue üks minut,» rääkis Asuküla. «Ent tulekahju puhul võivad need minutid olla määrava tähtsusega.»
Lükkas streigi edasi
Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafini sõnul on amet tänavu sõlminud lepingud 70 vabatahtliku komandoga. «Seda on märgatavalt rohkem kui mõni aasta tagasi,» kinnitas Karafin.
Riik maksab vabatahtlikule komandole tuletõrjeauto hooldamise eest aastas 18 000 krooni ning tasub väljakutsele sõitmise korral vabatahtlikele 70–80 krooni tunnist.
Elukutseliste päästjate koondamise vastu eile näljastreiki alustada lubanud Türi päästekomando usaldusisik Andreas Reinberg lükkas oma aktsiooni siiski ööpäeva võrra edasi. Enda sõnul sai ta siseminister Marko Pomerantsilt toimuva kohta uut infot ja ootab seetõttu esialgu streikimisega.
Reinberg saabus eile küll Tallinna kesklinnas asuva päästeameti peakorteri ette plaaniga seal streikimist alustada, ent loobus pärast vestlust teda juba ees oodanud minister Pomerantsiga.
Siseministri ja parlamendi rahanduskomisjoni liikmete väitel otsitakse päästjate koondamist välistavat 23 miljonit lisakrooni, kuid mingit kinnitust, et raha ka tõepoolest leitakse, ei anta.