Eesti Panga president pääses palgakärpest

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Riigikogu põhiseaduskomisjon jättis ametipalkade eelnõust välja Eesti Panga presidendi, keda ähvardas mitmekümne tuhande kroonine palgalangus, mis oleks muutnud tema palga riigipea omast väiksemaks.

Eesti Panga presidendi lisamist kõrgemate riigiametnike ametipalkade seadusesse pidasid sobimatuks nii Eesti Pank kui õiguskantsler.

Õiguskantsler ütles riigikogule saadetud arvamuses, et Eesti Panga president ei ole riigiteenistuja, vaid iseseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku juht, ehk temaga seonduv ei peaks olema antud seaduse osa.

Kui riigikogu määraks Eesti Panga presidendi ametipalga, tekiks Tederi sõnul ka küsimus panga sõltumatusest ja õigusest enda asju ise korraldada.

Eesti Pank ise põhjendas muuhulgas oma presidendi kõnealusest seadusest väljajätmist asjaoluga, et nad on osaliselt Eesti, kuid teisalt euroliidu asutus - Euroopa Keskpankade Süsteemi liige -, mistõttu peab nende presidendi palka kõrvutama Euroopa ametikaaslaste omaga.

Ilvese palgast väiksemaks

Praegu teenib Eesti Panga president 98 000 krooni ehk 9000 krooni rohkem kui riigi president. Eelnõuga taheti pangajuhi palk muuta aga Toomas Hendrik Ilvese palgast viiendiku võrra väiksemaks. Kui riigijuhi palk jääks endiseks, oleks see tähendanud pangajuhile palga kärpimist enam kui kolmandiku võrra (ligi 35 000 krooni).

Pühiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul arvati keskpanga juht eelnõust tänasel komisjoni istungil küll välja, kuid sinna lisati Eesti Panga nõukogu esimees ja liikmed.

Ka Eesti Pank oli oma arvamuses viidanud, et kui lähtuda põhiseadusest ja riigiõiguslikust loogikast eesmärgiga läheneda samadel alustel kõikidele kõrgematele ametiisikutele, peaks see loetelu sisaldama ka Eesti Panga nõukogu esimeest ja liikmeid, kelle ametisse nimetamine on samuti põhiseaduses reguleeritud.

Riigikogu täiskogu arutab praeguste kavade kohaselt eelnõu 1. lugemisel kolmapäeval ning 2. lugemine peaks olema järgmise nädala teisipäeval.

Kehtima peaks uus kord hakkama 2011. aasta märtsis-aprillis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles