Psühhiaater manitseb vanemaid kokku leppima

Sandra Maasalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lastehaigla psühhiaater Eve Põllu hoiatab, et hirmutamine kurja isa või emaga mõjub lapsele väga halvasti.
Tallinna lastehaigla psühhiaater Eve Põllu hoiatab, et hirmutamine kurja isa või emaga mõjub lapsele väga halvasti. Foto: Peeter Langovits

Vanemad ei tohiks last omavahelistesse kaklustesse tõmmata, paneb lastepsühhiaater südamele. Lapse kord kaotatud usaldust on hiljem raske taastada.


Tallinna lastehaigla lastepsühhiaatri Eve Põllu sõnul võib vanemate lahkumineku mõju lapsele olla väga erinev. «Väga palju sõltub sellest, kuidas vanemad on suutelised omavahelisi suhteid korraldama,» märkis ta.


Kui õhkkond on vaenulik, võib eelkooliealistel lastel Põllu sõnul esineda neurootilisi nähte alates unehäiretest ja lõpetades öise voodimärgamisega.


«Tekkida võib kogelemine, laps on kergesti ärrituv ja viril, hakkab kergesti nutma,» loetles Põllu. Lisaks võib laps karta üksijäämist ja pimedas magamist, näha õudusunenägusid.
Väga halvaks peab laste-psühhiaater seda, kui üks vanem räägib teise kohta ainult halba. Nii võib lapsel tekkida hirm laimatava vanema ees. Koolieas võib aga ilmneda kahepalgeline käitumine.


«Ta manipuleerib vanematega, räägib ühele üht ja teisele teist, ning kui midagi tahab, püüab üht vanematest mõjutada. Kui üks vanematest on nõudlik, siis laps ähvardab, et läheb teise juurde, ja vahel teebki seda,» rääkis Põllu.


«Muidugi väga raske on puberteediiga. Meie haiglas, kus on käitumis- ja sõltuvushäiretega lapsed, on paljudel probleem, et nad ei tunne ennast enam ei isa ega ema juures kodus olevat, sest neil on uued pered. Lapsed elavad ühes ja teises kohas ning lõpuks lähevad eakaaslaste kampa,» kirjeldas psühhiaater.


Põllu lisas, et täiskasvanueas võib lõhkisest perest pärit inimene olla jätkuvalt ebakindel ning ilmutada usaldamatust ka oma elukaaslase vastu.


Põllu kardab, et lapsest kaugenenud vanemal on temaga üksi suhteid taastada raske. «Oleks vaja, et vanemad saaksid omavahel rääkida, ja selleks on abiks nõustajad või pereterapeudid,» soovitas Põllu. «Kui vanemad on kuskil neutraalsel pinnal, siis nad saavad võib-olla rahulikumalt arutada. Kui nad lapsest mõlemad hoolivad, siis peaksid olema suutelised kokku leppima.»


Aga miks ikkagi on üha rohkem üksikvanemaid? Psühhiaater pakub põhjuseks pingelist elu, mis toob ka kodudesse lahkhelisid. «Kui vanemad on väga noorelt hakanud koos elama, siis hiljem tekib neil võib-olla teisi suhteid ning nad ei saagi kokku jääda,» tõdes ta.


Eraldi grupina tõi Põllu välja nn kunstlikud üksikemad, kus pereisa käib välismaal tööl. «Ema peab kogu aeg üksi toime tulema ja lõpuks läheb isa võib-olla päriselt ära,» nentis ta.

Endine abikaasa muutis uue kooselu tõeliseks õudusunenäoks

Mehel on poeg naisega, kellest ta on lahku läinud. Ta maksab korralikult toetust ja tegeleb lapsega tihti. Tal on juba ka uus naine ja laps. Oma elu ei saa aga elada ei mees ega tema uus naine.


See uus naine on Tartus elav 23-aastane Tiiu (nimi muudetud – toim), kelle peret saadab kui vari mehe eksnaine koos lapsega. «Ta on kolm aastat pidevalt meid kiusanud. Helistab igal nädalavahetusel, alguses helistas 20 korda päevas ja igal ajal,» kurtis Tiiu. «Kõik oleks nagu eile juhtunud.»


Kui Tiiu oma mehega tutvus, oli too oma poja emast juba lahus. Poiss oli siis kolmeaastane. «Me ei osanud arvata, et sellest edaspidi nii suured probleemid tekivad,» tõdes Tiiu.


Mehe ekskaasa on temaga ühevanune, kuid mehega tutvudes ja rasedaks jäädes oli ta 17-aastane. «Kuna ta oli alaealine, siis kauples endale ka abielu välja,» rääkis Tiiu. Kuu aja pärast abielu juba lahutati.


Praegu maksab mees oma sügisel kooli minevale pojale ja eksnaisele kokkuleppe alusel iga kuu 2000 krooni, laps käib kuus mitu nädalavahetust isa juures ja Tiiu saab temaga hästi läbi.
«Laps käib kõigil meie perekonna üritustel ja ta ise tuleb ka  kutsumata,» kurtis Tiiu.

«Kogu aeg on tal raha otsas, ütleb, et maksa juurde. Ta teab, millal mu mehel on palgapäev. Kui mees pole 30. kuupäeval raha üle kandnud, siis 31. ta helistab.»


Tiiu sõnul käib poiss praegu sama kampsuniga, millega kolm aastat tagasigi. «Kõik riided on väikesed,» ohkas ta. Tiiu ostis lapsele uued, kuid ema viskas need minema, öeldes: «Ma ei taha, et sa minu lapsele riideid ostaksid, see ei ole sinu laps.»


«Kogu aeg helistab ta mehe emale, räägib, kui raske tal on. Vahepeal tahtis, et mees hakkaks uuesti temaga lapse pärast koos elama,» rääkis Tiiu. «Helistab mehele ja nutab, et sa pead ööseks meie juurde tulema.»


Kuna elatakse ühes linnas, kardab Tiiu, et paremaks ei lähegi. «Me vist ei saagi rahulikult elada, temast ei saa kunagi lahti,» kartis ta. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles