Professor: Langi käik hirmutab politsei informaatoreid

«Kriminaalmenetluses on sageli selliseid avaldusi, milles on nimetatud politseiagente ja salajasi kaastöötajaid, keda kindlasti avalikustada ei saa,» rääkis professor.

Ginteri väitel võib Pihli juhtumi laadsete kuriteoteadete avalikustamine põhjustada olukorra, kus ausad kodanikud ei julge avalikustamist kartes enam politseid näiteks vargus- või pedofiiliakahtlustest teavitada.

«Kõigi riikide politseidel on vaja, et neile julgetaks avaldusi esitada. Kui hakatakse väga avaldajaid avalikustama, väheneks kindlasti avalduste esitamise sagedus.»

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Põldaru sõnul tohtis kapo saata Rein Langile kui ühele isikule, keda Jüri Pihl kahtlustas, Pihli kuriteoteate, kuna isikuandmete kaitse seadus seda lubab ja seaduses toodud piirangud antud juhtumil ei kehti.

Ginteri sõnul tuleb siiski arvestada, et isikuandmete kaitse seadus lubab keelata taolise info edastamise juhul, kui see võib raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.

Seda sätet võib professori sõnul tõlgendada ka selles võtmes, et enne Pihli kirja Langile edastamist oleks pidanud veenduma, ega see samm hirmuta eemale teisi politsei informaatoreid.

Ginteri sõnul on kõnealune küsimus siiski lõpuni vaidlemata, seda nii avaliku teabe seaduse kui isikuandmete kaitse seaduse aspektist.

«Meil ei ole ühtegi kohtulahendit selle suuna peal - midagi väga kategooriliselt ütelda ei saa.»

Tema väitel saakski olla üks lahendus, kui kohus selle piiri lõplikult selgeks vaidleks.

Kaitsepolitsei ei jõudnud ajapuudusele viidates täna Ginteri argumente kommenteerida.